The article tackles one of the most important sites of Estonian religion – holy groves. An overview is given of the historiography and sources used in the analysis of the groves. The groves are divided into three: the sites of older and younger group and groves situated outside the cultural landscape. It is suggested that the oldest groves were used during the Late Bronze Age – Pre-Roman Iron Age, and in their case an imposing natural object and connection to stone graves were important features. Groves of the younger group are more associated with the indigenous villages that started out during the Late Iron Age and the connection with graves is no longer so important. The places with hiis-toponyms that are situated outside the cultural landscape are not dated or associated with other sites in the present article.
Andersson, G., Jörpeland, L. B., Dunér, J., Fritsch, S. & Skyllberg, E. 2004. Att föra gudarnas talan – figurinerna från Lunda. (Riksantikvarieämbetet arkeologiska undersökningar skrifter, 55.) Riksantikvarieämbetet.
Annist, A. 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. Ed. Ü. Tedre. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn.
Anttonen, V. 1992. “Püha” mõiste rahvausundi uurimises. – Akadeemia, 12 (45), 2514–2535.
Bågenholm, G. 1999. Arkeologi ock språk i norra Östersjöområdet: En kritisk genomgång av de senaste årens försök att finna synteser mellan historisk lingvistik och arkeologi. (Gotarc. Series B. Arkeologiska skrifter, 12.) Institutionen för arkeologi, Göteborg.
Barrett, J. C. 2000. The mythical landscapes of the British Iron Age. – Archaeologies of Landscapes. Contemporary Perspectives. Eds W. Ashmore & A. B. Knapp. Oxford, 253–265.
Bolin, H. 1998. Activating the monuments. The ritual use of cairns in Bronze Age Norrland. – Current Swedish Archaeology, 6, 7–16.
Brink, S. 2001. Mythologizing landscape. Place and space of cult and myth. – Kontinuitäten und Brüche in der Religionsgeschichte. Festschrift für Anders Hultgård zu seinem 65. Geburtsdag am 23.12.2001 in Verbindung mit Olof Sundqvist und Astrid van Nahl. (Ergänzungsbände zum Reallexicon der Germanischen Altertumskunde. Hrsg. von H. Beck, D. Geuenich & H. Steuer. Band 31.) Hrsg. von M. Stausberg. Walter de Gruyter, Berlin; New York, 76–112.
Catechism 1694 = Katekismus. Önsa Luterusse Laste Öppetus Lühhidalt Pühha kirja järele ärrasellitud, ning küssemisse ja kostmisse kombel kokku säetud. Jummala auuks, ning temma koggudusse Kasvuks. Druckts Johann Georg Wilcken, Riga.
Eisen, M. J. 1920. Esivanemate ohverdamised. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu.
Fabech, C. 1992. Sakrale pladser i sydskandinavisk jernalder. En evaluering. – Sakrale navne. Rapport fra NORNAs sekstende symposium i Gilleleje 30.11.–2.12.1990. Eds G. Fellows-Jensen & B. Holmberg. NORNA-förlaget, Uppsala, 141–167.
Fabech, C. 1999. Centrality in sites and landscapes. – Settlement and Landscape. Proceedings of a conference in Århus, Denmark, May 4–7 1998. Eds C. Fabech & J. Ringtved. Jutland Archaeological Society, 455–473.
Garwood, P. 2003. Round barrows and funerary traditions in the Late Neolithic and Bronze Age Sussex. – The Archaeology of Sussex. Ed. D. Rudling. King’s Lynn: Heritage for the Centre for Continuing Education, University of Sussex, 47–68.
HCL 1982 = Henriku Liivimaa kroonika. Translated from Latin by R. Kleis. Edited and commented by E. Tarvel. Eesti Raamat, Tallinn.
Hofstra, T. 1988. Hiisi: uusi ehdotus sen germaanisesta alkuperästä. Omaa vai lainattua. (Itämerensuomen germaanisiin lainasanoihin liittyviä kirjoitelmia, 1.) Eds S.-L. Hahmo, T. Hofstra, A. D. Kylstra & O. Nikkilä. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 17–23.
Hupel, A. W. 1774. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Gesammelt und herausgegeben durch A. W. Hupel. Erster Band. Riga.
Ingold, T. 1993. The temporality of the landscape. – World Archaeology, 25: 2, 152–175.
Ingren, N. 2005. Hendalundum. Lunden som berör. En studie i heliga lundar samt betydelsen av ett namn. Med utgångspunkt från Hedelunda i Vadsbro socken, Södermanland. Södertörns Högskola. Magisteruppsats i Arkeologi.
Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V. & Tõnisson, E. 1982. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat, Tallinn.
Johanson, K. 2006. The contribution of stray finds for studying everyday practices – the example of stone axes. – EJA, 10: 2, 99–131.
Jordan, P. 2003. Material Culture and Sacred Landscape. The Anthropology of the Siberian Khanty. Altamira Press.
Jung, J. 1879. Eesti rahwa wanast usust, kombedest ja juttudest. Wälja annud J. Jung. (Kodu-maalt, 6.) Tartu.
Jung, J. 1898. Muinasaja teadus eestlaste maalt, II. Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. Kogunud ja väljaannud J. Jung. Jurjew.
Jung, J. 1910. Muinasaja teadus eestlaste maalt, III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt. Kogunud ja välja annud J. Jung. Tallinn.
Kaasik, A. 2004. Hiis kui pärandmaastik. – Eesti Loodus, 7, 12–16.
Knüpffer, G. M. 1836. Der Berg des Thorapilla: Ein historicher Besuch. – Das Inland, 22, 361–376.
Koski, M. 1967. Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue. Semanttinen tutkimus, I. Turun yliopiston julkaisuja. (Sarja C. Scripta lingua fennica edita.) Turun yliopisto, Turku.
Koski, M. 1970. Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue. Semanttinen tutkimus, II. Turun yliopiston julkaisuja. (Sarja C. Scripta lingua fennica edita.) Turun yliopisto, Turku.
Koski, M. 1990. Finnic holy word and its subsequent history. – Old-Norse and Finnish religions and cultic place-names: Based on papers read at the symposium on encounters between religions in old Nordic times and on cultic place-names held at Åbo, Finland, on the 19th–21st of August 1987. (Scripta Instituti Donneriani Aboensis, 13.) Åbo, 404–440.
Kulonen, U., Seurujärvi-Kari, I. & Pulkkinen, R. 2005. The Saami. A Cultural Encyclopedia. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Kütt, A. 2004. Pühade puude ja puistutega seotud käitumisnormid pärimustekstides. Bakalaureusetöö. TÜ semiootika osakond. http://www.kodu.ee/~haldjas/BA/
Lang, V. 1996. Muistne Rävala: Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, 1–2. (MT, 4.) Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn.
Lang, V. 1999. Kultuurmaastikku luues: Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest. – EAA, 3: 1, 63–85.
Lang, V. 2000. Keskusest ääremaaks: Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (MT, 7.) Ajaloo Instituut, Tallinn.
Lang, V. & Ligi, P. 1991. Muistsed kalmed ajaloolise demograafia allikana. (MT, 1.) Eds L. Jaanits & V. Lang. Agu, Tallinn, 216–238.
Larson, L. 2005. Hills of the ancestors. Death, forging and sacrifice on two Swedish burial sites. – Dealing with the Dead. Archaeological Perspectives on Prehistoric Scandinavian Burial Ritual. (Riksantikvarieämbetet arkeologiska undersökningar skrifter, 65.) Eds T. Artelius & F. Svanberg. Stockholm, 99–124.
Ligi, H. 1984. Kaali katastroof ja Püha kihelkonna kohanimed. – Keel ja Kirjandus, 5, 286–293.
Ligi, P. 1995. Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi ja rauaajal. – Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte. (MT, 3. Töid arheoloogia alalt, 3.) Ed. V. Lang. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 182–270.
Lintrop, A. 2003. Udmurdi usund. (Eesti Rahva Muuseumi sari, 5.) Tartu.
Loorits, O. 1932. Eesti rahvausundi maailmavaade. (Elav teadus, 12.) Eesti Kirjanduse Selts, Tartu.
Loorits, O. 1949. Grundzüge des Estnischen Volksglaubens, I. (Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs akademien för folklivsforskning, 18: 1.) Uppsala.
Loorits, O. 1957. Grundzüge des Estnischen Volksglaubens, III. (Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs akademien för folklivsforskning, 18: 3.) Uppsala.
Mägi, M. 2005. Mortuary houses in Iron Age Estonia. – EJA, 9: 2, 93–131.
Merkel, G. 1798. Die Vorzeit Lieflands. Ein Denkmahl des Pfaffen- und Rittergeistes. Erstes Band. Mit Kupfern und eine Karte. Berlin.
Moor, A. 1998. Hingepuu. Vanade müütide jälgedes. Elmatar, Tartu.
Oostra, S. 2006. Om lunden. Bidrag till kännedomen om begreppet lund och om lunden som företeelse. Fakulteten för landskapsplanering trädgårds- och jordbruksvetenskap. Institutionen förlandskapsplanering Alnarp. Doctoral thesis. Swedish University of Agricultural Sciences. (Acta Universitatis Agriculturae Sueciae, 2006, 25.) Alnarp.
Parker Pearson, M. 2000. The Archaeology of Death and Burial. Texas A & M University Press.
Parker Pearson, M., Pollard, J., Richards, C., Thomas, J., Tilley, C., Welham, K. & Albarella, U. 2006. Materializing Stonehenge. The Stonehenge Riverside Project and new discoveries. – Journal of Material Culture, 11: 1/2, 227–261.
Pentikäinen, J. 1995. Mythologia Fennica by Kristfrid Ganander. Klaukkala.
Remmel, M. 1998. Hiie ase: Hiis Eesti rahvapärimuses. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu.
Sarv, H. & Vladõkin, V. 1988. Puudesalu tüüpi ohvrikohtadest eestlaste ja volgasoomlaste juures. (Etnograafiamuuseumi aastaraamat, XXXVI.) Valgus, Tallinn, 138–155.
Sild, O. 1937. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Tartu.
Sognnes, K. 2000. Det hellige landskapet: religiøse og rituelle landskapselementer i et langtidsperspektiv. – Viking, bind LXIII. Norsk arkeologisk årbok. Utgitt av Norsk arkeologisk selskap, 87–121.
Šturms, E. 1946. Die Alkstätten in Litauen. (Contributions of Baltic University, 3.) Hamburg.
Sundqvist, O. 2002. Freyr’s offspring: Rulers and religion in ancient Svea society. (Historia Religionum, 21. Acta Universitatis Upsaliensis.) Uppsala.
Sutrop, U. 2004. Taarapita – the great god of the Oesilians. (Folklore, 26.) Tartu, 7–38.
Tamla, T. 1985. Kultuslikud allikad Eestis. – Rahvasuust kirjapanekuni: uurimusi rahvaluule ja proosaloomingu kogumisloost. (Emakeele Seltsi toimetised, 17.) Ed. Ü. Tedre. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 122–146.
Tamla, T. 1996. Virumaa muinasaeg. (Virumaa: koguteos.) Ed. K. Saaber. Tallinn, 206–244.
Toidybek, L. 1998. Mari usund. Translated by T. Vassiljeva & R. Gaidatšuk. Virgela, Tallinn.
Vaitkevičius, V. 2004. Studies into the Balts’ Sacred Places. (BAR International Series, 1228.) Oxford.
Valk, H. 1995. Lõuna-Eesti XIII–XVII/XVIII sajandi külakalmistud rahvatraditsioonis ja uskumustes. – Rahvausund tänapäeval. Eds M. Hiiemäe & M. Kõiva. Eesti TA Eesti Keele Instituut, Eesti TA Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 454–471.
Valk, H. 2004. Christian and non-Christian holy sites in medieval Estonia: a reflection of ecclesiastical attitudes towards popular religion. – The European Frontier. Clashes and Compromises in the Middle Ages. International symposium of the Culture Clash or Compromise (CCC) project and the Department of Archaeology, Lund University, held in Lund October 13–15 2000. Lund University Department of Archaeology and Ancient History. Gotland University College Centre for Baltic Studies. Visby. Almqvist & Wiksell International, Lund, 299–310.
Valk, H. 2006b. Medieval and Post-Medieval archaeology of the native rural population. – Archaeological Research in Estonia 1865–2005. (Estonian Archaeology, 1.) Eds V. Lang & M. Laneman. Tartu University Press, 205–221.
Valk, H. 2007. Choosing holy places. – Journal of Romano-British Archaeology. Continuity and Innovation in Religion in the Roman West, I. Archaeological and Regional Studies. In print.
Valk, H. In print. Looduslikud pühapaigad kui muistised. Arheoloogi vaatenurk.
Valk, H. & Mäesalu, A. 2006. Research into the Late Iron Age. – Archaeological research in Estonia 1865–2005. (Estonian Archaeology, 1.) Eds V. Lang & M. Laneman. Tartu University Press, 127–158.
Valk, Ü. 2005. Eesti rahvaluule loodusenägemised. – Eesti looduskultuur. Eds T. Maran & K. Tüür. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 29–53.
Viidalepp, R. 1941. Eesti ohvrikivid. MA thesis. Manuscript in the Library of Tartu University.
Vilbaste, G. 1947. Vanade kaartide abi muistsete kultuspaikade kindlakstegemisel. (Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, I (XV). Eesti NSV Teaduste Akadeemia, RK Teaduslik Kirjandus, Tartu, 157–161.
Watson, A. 1995. An approach to customary law. – Folk Law. Essays in the Theory and Practice of Lex Non Scripta, I. Eds A. Dundes Renteln & A. Dundes. University of Wisconsin Press, New York; London, 141–157.
Widholm, D. 2006. Sacred Sites. Burial Customs in South Scandinavian Bronze and Iron Age. Sweden.
Уртанс Ю. 1988. Языческие кулътовые памятники на территоррии Латвии. Summary of PhD thesis. Ленинград.
