Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2006, 10, 2

 

SISUKORD – CONTENTS

 

ARTIKLID – ARTICLES

 

Kristiina Johanson

The contribution of stray finds for studying everyday practices – the example of stone axes; 99–131

Üksikleidude panus inimkäitumise uurimisel kivikirveste näitel. Resümee; 127–131

full article in pdf format

Abstract. The following article gives an overview of the stone shaft-hole axes dated to the Neolithic and Bronze Age which have been gathered randomly from the area of present-day Estonia. While the group of artefacts under discussion forms a big part of the material culture of the respective periods, special attention is paid to the analysis of possible deposition contexts of the stray finds in order to get closer to the settlement, economy and social relations of the time. The main purpose of the article is to interpret the last find place of the axes as a possible settlement, burial place, offering site or the place of secondary deposition. The probable motives behind the activities that led to the deposition are suggested. Next to the contexts of the Stone and Bronze Age, attention is also paid to the belief in “thunderbolts”. As widely accepted, stone shaft-hole axes have also been considered “thunderbolts” in Europe, Asia, Africa and America during the Middle and Modern Ages. Arguments are given to date the beginning of the belief in Estonia.

 

Annotatsioon. On käsitletud Eesti alalt kindla leiukontekstita kogutud neoliitikumi ja pronksiajaga dateeritud varreauguga kivikirveid. Kuna antud esemerühm kujutab endast suurt osa vastavate perioodide säilinud materiaalsest kultuurist, on erilist tähelepanu pööratud juhuleidude võimalike ladestamiskontekstide analüüsimisele, et sedakaudu jõuda lähemale kõnealuste ajajärkude asustuspildile, majandusviisile ja sotsiaalsetele suhetele. Artikli peamiseks eesmärgiks on juhuslikult leitud kirveste viimase leiukoha tõlgendamine asulakoha, kalme, ohverdamiskoha või sekundaarse depositsiooni paigana. On püstitatud oletusi viimasele ladestamisele eelnenud või sellega kaasnenud tegevuste kohta. Kiviaegsete kontekstide kõrval on tähelepanu pööratud rahvapärimusest tuntud usule kivikirvestest kui “piksenooltest”, esitades argumente selle laial alal levinud uskumuse dateerimiseks Eesti territooriumil.

Heidi Luik

For hunting or for warfare? Bone arrowheads from the Late Bronze Age fortified settlements in eastern Baltic; 132–149

Relvad või jahiriistad? Luust nooleotsad Baltimaade noorema pronksiaja kindlustatud asulate leiumaterjalis. Resümee; 146–149

full article in pdf format

Abstract. Archaeological finds from the Late Bronze Age fortified settlements in eastern Baltic include arrowheads, which are outstanding for their careful finishing. Investigating the making of arrowheads, a certain standardization of arrowheads and uniform manufacturing techniques can be observed. The attention is paid to working traces on these arrowheads; a replica of such arrowhead was also made. An answer is sought to the question whether bone arrowheads were used as weapons or for hunting. Considering the shape and properties of bone arrowheads, as well as the absence or scarceness of arrowheads of other material on these sites, one may conclude that the carefully elaborated bone arrowheads were used for warfare.

 

Annotatsioon. Baltimaade noorema pronksiaja kindlustatud asulate arheoloogilises leiumaterjalis esineb luust nooleotsi, mis paistavad silma hoolika töötluse poolest. Nende puhul on jälgitav teatud standardiseeritus ja ühetaoline valmistamistehnoloogia. Tähelepanu on pööratud nooleotstel leiduvatele töötlemisjälgedele; on valmistatud ka seesuguse nooleotsa koopia. On püütud leida vastust küsimusele, kas luust nooleotsad olid relvad või jahiriistad. Arvestades luust nooleotste kuju ja omadusi, samuti muust materjalist nooleotste puudumist või vähesust neis muististes, võib järeldada, et hoolikalt töödeldud luust nooleotsi kasutati sõjarelvadena.

Anna Wickholm and Sami Raninen

The broken people: deconstruction of personhood in Iron Age Finland; 150–166

Purustatud inimesed: isiksuse dekonstruktsioon rauaaja Soomes. Resümee; 165–166

full article in pdf format

Abstract. The article is an attempt to characterize the concept of personhood as seen in the existence of collective cremation cemeteries under level ground in Iron Age Finland. It is argued that the tradition of collective cremations was fused with that of individualistic weapon burials in the level ground cremation cemeteries of the 6th and 7th centuries. This resulted in a kind of bi-ritualism, where collective and individual cremation depositions were made in the same cemeteries side by side. This is interpreted as an indication of dualism in the conceptions of soul and ancestral existence, possibly related to status- and gender-related differentiation among the buried individuals. The male elite seems to have wished to express their status through  individual burial rites. This tension seems to disappear during the 9th century, when the collective burial practice prevails. The next individual burials in the cemeteries are from the end of the Viking Age when occasional inhumation graves were dug in the cemetery.

 

Annotatsioon. On püütud iseloomustada isiksuse kontseptsiooni, nagu see kajastub Soome rauaaja madala kivistikuga ja kollektiivsete põletusmatustega kalmeväljades. On väidetud, et 6. ja 7. sajandi kivivarekalmetes on kollektiivse iseloomuga põletatult matmise traditsioon segunenud individualistliku relvastatult matmisega. Selle tulemuseks oli teatavat tüüpi kaksikrituaalsus, mille puhul pandi ühte ja samasse kalmistusse samaaegselt nii kollektiivseid kui individuaalseid põletusmatuseid. Artiklis on seda tõlgendatud kui märki hingekujutelmades ja esivanematega seotud uskumustes kehtivast dualismist, mis seostus võib-olla maetute diferentseeritusega staatuse ja soo järgi. Individualistlike matuserituaalide kaudu tahtsid oma staatust väljendada eliidi meessoost esindajad. Seesugune pingestatus näis kaduvat 9. sajandi jooksul, mil valitses kollektiivne matmine. Individuaalsed matused tekkisid taas viikingiaja lõpul, kui kalmistutesse maeti üksikuid laibamatuseid.

Abbreviations; 167

Lühendid; 167