Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2004, 8, 2

SISUKORD – CONTENTS

ARTIKLID – ARTICLES

Special issue on maritime landscapes

Marika Mägi

Maritime landscapes: Introduction; 93–99

Merenduslikud maastikud: sissejuhatus; 96–99

Mateusz Bogucki

Viking Age ports of trade in Poland; 100–127

Viikingiaegsed kaubasadamad Poolas. Resümee; 122–127

Annotatsioon. Artiklis on antud ülevaade viikingiaegsetest kaubasadamatest tänapäeva Poola territooriumil. Käsitletakse peamisi teoreetilisi suundi taoliste sadamakohtade esilekerkimise ja funktsioneerimise lahtiselgitamisel, samuti on pööratud tähelepanu sellele, milline tähtsus oli neil ühiskonnas tervikuna. Kaubasadamad, mida kirjalikes allikates on nimetatud emporium’ideks (mitm emporia), eksisteerisid slaavlaste poolt asustatud aladel 8.–11. sajandil. Need olid kaupmeeste kokkusaamiskohad, kuid ka käsitöökeskused. Käesolevas artiklis on käsitletud sadamakohad esitatud geograafilises järjestuses. Kõigepealt on analüüsitud Odra jõe suudmealal paiknevaid Wolinit, Szczecinit ja Kamień Pomorskit, seejärel Bardyt ja Kołobrzegi Parsęta jõe suudmes. Viimasena on antud ülevaade Vistula suudmealal asuvate Pucki, Gdański ja Truso (tänapäeval Janów Pomorski) kohta käivatest uurimistöödest. Arutletud on kohtade arengu kui ka sealsete leiumaterjalide üle. Kaubasadamate tekkimist slaavlastega asustatud aladel on vaadeldud laiemas kontekstis ning on esitatud kaks peamist mudelit selle protsessi selgitamiseks.

Abstract. The article is an overview of the Viking Age ports of trade in the territory of present Poland. The basic theoretical models concerning their emergence and function, as well as their role in society are discussed. The ports of trade, called emporium (pl. emporia) in written sources, existed in the Slavic lands during the 8th–11th centuries, and were the meeting points for merchants. The productive character of the emporia is underscored as well. In this article, the sites are discussed in geographical order. First, in the vicinity of the Odra River, the sites of Wolin, Szczecin and Kamień Pomorski are analysed. The next sites, Bardy and Kołobrzeg, are located in the estuary of the Parsęta River. Finally an overview is given of the research at Puck, Gdańsk and Truso (in the present day Janów Pomorski) in the estuary of the Vistula River. The development of the sites, as well as the most important finds, are discussed. The emergence of the ports of trade in the Slavic lands is considered in a wider context, based on two main models explaining this process.

Marika Mägi

“… Ships are their main strength.” Harbour sites, arable lands

and chieftains on Saaremaa; 128–162

“... Nende suurim jõud on laevad”. Sadamad, põllud ja pealikud Saaremaal. Resümee; 155–162

Annotatsioon. Artikkel võtab kokku viimaste aastate uurimistöö Saaremaa muinas- ja keskaegse merendusliku maastiku vallas. Uurimise lähtekohaks on tees rannaäärsete asustusüksuste ning merendusliku tegevuse lahutamatust seosest, mille üheks sümboliks on kunagised sadamakohad. Artiklis on vaadeldud nende leidmise kriteeriume, iseloomulikke jooni ning seost agraarse tagamaaga nii Saaremaal kui ka Läänemerd ümbritsevates maades laiemalt. Tähelepanu on pööratud sadamakohtade levikus kajastuvale ühiskondlikule arengule. Lühidalt on kirjeldatud esimesi seni identifitseeritud muistseid sadamakohti Saaremaal, nende tekkimist ja arengut on analüüsitud laiemas rahvusvahelises kontekstis.

Abstract. The article is an overview of archaeological research done in recent years on the prehistoric and medieval maritime landscapes of Saaremaa, the biggest Estonian island. Coastal settlements in this area were considered as inseparable from maritime activities, which are reliably indicated by ancient harbour sites. Criteria for distinguishing earlier harbour sites, as well as their typical features and the connection with their agrarian hinterland are analysed both on Saaremaa and in other regions around the Baltic. Attention is also paid to social development, and how it was reflected in the distribution and character of harbours. The first distinguishable harbour sites on Saaremaa are briefly described, analysing their origin and development in a broader international context.

Kristin Ilves

The seaman’s perspective in landscape archaeology; 163–180

Meremehe perspektiiv maastikuarheoloogias. Resümee; 177–180

Annotatsioon. Käsitletud on merenduslikku kultuurmaastikku ehk inimese suhet mere, kalda ja rannaaladega. Merendusliku kultuurmaastiku uurimisel on rannamaastikuga tegelevatel arheoloogidel soovitatud leida inspiratsiooni meremehe perspektiivist, milles taevas, meri, merepõhi, mere- ja maamärgid on seotud navigeerimise, lootsimise ja ohutu maabumisega. Maastiku nimetatud merenduslike aspektide hindamine on võimalik üksnes mere poolt lähenedes, sealjuures on oluline veesõiduki roll. Püstitatakse kõnealuse perspektiivi problemaatika seoses aastaaegade muutustega. Erinevad randumispaigad on ühed huvitavaimad muistised merenduslikul kultuurmaastikul, kuid arheoloogilises uurimistöös pole randumiskohti märkivaid termineid sageli defineeritud ja tihti on üksteisest erinevaid mõisteid kasutatud sünonüümidena. Toetudes randumispaikade vältimatule sõltuvusele veesõidukitest, on avatud nimetatud kohti tähistavate mõistete sisu ning analüüsitud neid ajas ja ruumis.

Abstract. This paper examines mankind’s connection with the sea, shore and coastal areas – that is, with the maritime cultural landscape. It is suggested that archaeologists dealing with maritime landscapes should get inspiration from the seaman’s perspective in studying the impact of maritime elements within the culture under investigation. The features of navigation, piloting and safe landfall can be revealed only by approaching the landscape from the sea; the role of the water vessels is impossible to avoid. The question of the seasonal distinctions in landscape studies is also raised. Different places for landing, being the most popular and investigated antiquities in the maritime environment, are seldom defined in landscape archaeological research, and terms denoting different types of sites are often used as synonyms. Based on the inevitable dependence of landing sites upon watercrafts, these places are analysed in time and space.

Gurly Vedru

People on river landscapes; 181–200

Inimesed jõemaastikel. Resümee; 198–200

Annotatsioon. Vaatluse alla on võetud Põhja-Eesti jõemaastikud ning nende muinasaegne asustus. Kuigi mitmete siinsete jõgede kallastel on aegade jooksul läbi viidud arvukalt arheoloogilisi välitöid, puudub seni uurimus, mis kajastaks nende alade inimasustuse arengut üldisemalt ja pikaajalises perspektiivis. On oletatud, et just jõeorud olid kohtadeks, kus viljelusmajanduse levik Eestis alguse sai. Kuigi paljudes neist on leitud jälgi nii kivi- kui pronksiaegsest elutegevusest, ei ole seda otsese seose tõendamisel erinevast ajast ja erineva iseloomuga asustuse vahel piisavaks peetud. Käesolev uurimus näitab siiski, et hilisemad elanikud olid vähemalt kohati varasemast asustusest teadlikud. Artiklis on analüüsitud asustuse arengut jõgede ümbruses ning tingimusi, mis võimaldasid mõne paiga pikaajalist kasutust, samal ajal kui teised kohad pärast püügimajandusliku kiviaja lõppu maha jäeti.

Abstract. The article deals with North Estonian river landscapes and their prehistoric settlement. Notwithstanding the numerous archaeological investigations that have been carried out around the rivers here, there is still no study discussing the development of human settlement of these areas in general, and in a long-term perspective. It has been suggested that farming in Estonia started first in river valleys. Although traces of both Stone Age and Bronze Age habitation have been discovered in many valleys, the evidence is not sufficient to prove a direct connection between settlement of different periods and of different natural conditions. The present study demonstrates that inhabitants in later settlements were, at least sporadically, conscious of earlier settlements. The article analyses the development of settlement around rivers, and the background that made long-time habitation possible in some places, while others were abandoned after the end of the foraging Stone Age.

Abbreviations; 201

Lühendid; 201