Eesti Arheoloogia
Ajakiri, 2004, 8, 2
SISUKORD –
CONTENTS
ARTIKLID – ARTICLES
Special issue on maritime landscapes
Marika
Mägi
Maritime landscapes: Introduction; 93–99
Merenduslikud maastikud: sissejuhatus; 96–99
Mateusz
Bogucki
Viking Age ports of
trade in Poland; 100–127
Viikingiaegsed kaubasadamad Poolas. Resümee; 122–127
Annotatsioon. Artiklis on antud ülevaade viikingiaegsetest kaubasadamatest tänapäeva Poola territooriumil. Käsitletakse peamisi teoreetilisi suundi taoliste sadamakohtade esilekerkimise ja funktsioneerimise lahtiselgitamisel, samuti on pööratud tähelepanu sellele, milline tähtsus oli neil ühiskonnas tervikuna. Kaubasadamad, mida kirjalikes allikates on nimetatud emporium’ideks (mitm emporia), eksisteerisid slaavlaste poolt asustatud aladel 8.–11. sajandil. Need olid kaupmeeste kokkusaamiskohad, kuid ka käsitöökeskused. Käesolevas artiklis on käsitletud sadamakohad esitatud geograafilises järjestuses. Kõigepealt on analüüsitud Odra jõe suudmealal paiknevaid Wolinit, Szczecinit ja Kamieñ Pomorskit, seejärel Bardyt ja Koùobrzegi Parsæta jõe suudmes. Viimasena on antud ülevaade Vistula suudmealal asuvate Pucki, Gdañski ja Truso (tänapäeval Janów Pomorski) kohta käivatest uurimistöödest. Arutletud on kohtade arengu kui ka sealsete leiumaterjalide üle. Kaubasadamate tekkimist slaavlastega asustatud aladel on vaadeldud laiemas kontekstis ning on esitatud kaks peamist mudelit selle protsessi selgitamiseks.
Abstract. The article is an overview of the Viking Age ports of trade in the territory of present Poland. The basic theoretical models concerning their emergence and function, as well as their role in society are discussed. The ports of trade, called emporium (pl. emporia) in written sources, existed in the Slavic lands during the 8th–11th centuries, and were the meeting points for merchants. The productive character of the emporia is underscored as well. In this article, the sites are discussed in geographical order. First, in the vicinity of the Odra River, the sites of Wolin, Szczecin and Kamieñ Pomorski are analysed. The next sites, Bardy and Koùobrzeg, are located in the estuary of the Parsæta River. Finally an overview is given of the research at Puck, Gdañsk and Truso (in the present day Janów Pomorski) in the estuary of the Vistula River. The development of the sites, as well as the most important finds, are discussed. The emergence of the ports of trade in the Slavic lands is considered in a wider context, based on two main models explaining this process.
Marika
Mägi
“… Ships are their
main strength.” Harbour sites, arable lands
and chieftains on
Saaremaa; 128–162
“... Nende suurim jõud on laevad”. Sadamad, põllud ja pealikud Saaremaal. Resümee; 155–162
Annotatsioon. Artikkel võtab kokku viimaste aastate uurimistöö Saaremaa muinas- ja keskaegse merendusliku maastiku vallas. Uurimise lähtekohaks on tees rannaäärsete asustusüksuste ning merendusliku tegevuse lahutamatust seosest, mille üheks sümboliks on kunagised sadamakohad. Artiklis on vaadeldud nende leidmise kriteeriume, iseloomulikke jooni ning seost agraarse tagamaaga nii Saaremaal kui ka Läänemerd ümbritsevates maades laiemalt. Tähelepanu on pööratud sadamakohtade levikus kajastuvale ühiskondlikule arengule. Lühidalt on kirjeldatud esimesi seni identifitseeritud muistseid sadamakohti Saaremaal, nende tekkimist ja arengut on analüüsitud laiemas rahvusvahelises kontekstis.
Abstract. The article is an overview of archaeological research done in recent years on the prehistoric and medieval maritime landscapes of Saaremaa, the biggest Estonian island. Coastal settlements in this area were considered as inseparable from maritime activities, which are reliably indicated by ancient harbour sites. Criteria for distinguishing earlier harbour sites, as well as their typical features and the connection with their agrarian hinterland are analysed both on Saaremaa and in other regions around the Baltic. Attention is also paid to social development, and how it was reflected in the distribution and character of harbours. The first distinguishable harbour sites on Saaremaa are briefly described, analysing their origin and development in a broader international context.
Kristin Ilves
The seaman’s
perspective in landscape archaeology; 163–180
Meremehe
perspektiiv maastikuarheoloogias. Resümee; 177–180
Annotatsioon. Käsitletud on merenduslikku kultuurmaastikku ehk inimese suhet mere, kalda ja rannaaladega. Merendusliku kultuurmaastiku uurimisel on rannamaastikuga tegelevatel arheoloogidel soovitatud leida inspiratsiooni meremehe perspektiivist, milles taevas, meri, merepõhi, mere- ja maamärgid on seotud navigeerimise, lootsimise ja ohutu maabumisega. Maastiku nimetatud merenduslike aspektide hindamine on võimalik üksnes mere poolt lähenedes, sealjuures on oluline veesõiduki roll. Püstitatakse kõnealuse perspektiivi problemaatika seoses aastaaegade muutustega. Erinevad randumispaigad on ühed huvitavaimad muistised merenduslikul kultuurmaastikul, kuid arheoloogilises uurimistöös pole randumiskohti märkivaid termineid sageli defineeritud ja tihti on üksteisest erinevaid mõisteid kasutatud sünonüümidena. Toetudes randumispaikade vältimatule sõltuvusele veesõidukitest, on avatud nimetatud kohti tähistavate mõistete sisu ning analüüsitud neid ajas ja ruumis.
Abstract. This
paper examines mankind’s connection with the sea, shore and coastal areas –
that is, with the maritime cultural
landscape. It is suggested that archaeologists dealing with maritime landscapes should get inspiration from the
seaman’s perspective in studying the impact of
maritime elements within the culture under investigation. The features of
navigation, piloting and safe landfall can be revealed only by
approaching the landscape from the sea; the role of the water vessels is impossible to avoid. The question of the seasonal
distinctions in landscape studies is also raised. Different places for
landing, being the most popular and investigated
antiquities in the maritime environment, are seldom defined in landscape archaeological
research, and terms denoting different types of sites are often used as synonyms.
Based on the inevitable dependence of landing sites upon watercrafts, these
places are analysed in time and space.
Gurly Vedru
People on river
landscapes; 181–200
Inimesed
jõemaastikel. Resümee; 198–200
Annotatsioon. Vaatluse alla on võetud Põhja-Eesti jõemaastikud ning nende muinasaegne asustus. Kuigi mitmete siinsete jõgede kallastel on aegade jooksul läbi viidud arvukalt arheoloogilisi välitöid, puudub seni uurimus, mis kajastaks nende alade inimasustuse arengut üldisemalt ja pikaajalises perspektiivis. On oletatud, et just jõeorud olid kohtadeks, kus viljelusmajanduse levik Eestis alguse sai. Kuigi paljudes neist on leitud jälgi nii kivi- kui pronksiaegsest elutegevusest, ei ole seda otsese seose tõendamisel erinevast ajast ja erineva iseloomuga asustuse vahel piisavaks peetud. Käesolev uurimus näitab siiski, et hilisemad elanikud olid vähemalt kohati varasemast asustusest teadlikud. Artiklis on analüüsitud asustuse arengut jõgede ümbruses ning tingimusi, mis võimaldasid mõne paiga pikaajalist kasutust, samal ajal kui teised kohad pärast püügimajandusliku kiviaja lõppu maha jäeti.
Abstract. The article deals with North Estonian river landscapes and
their prehistoric settlement. Notwithstanding
the numerous archaeological investigations that have been carried out around
the rivers here, there is still no study discussing the development of human
settlement of these areas in general, and in a long-term perspective. It has
been suggested that farming in Estonia started first in river valleys. Although
traces of both Stone Age and Bronze Age habitation
have been discovered in many valleys, the evidence is not sufficient to prove a
direct connection between settlement
of different periods and of different natural conditions. The present study demonstrates that inhabitants in
later settlements were, at least sporadically, conscious of earlier
settlements. The article analyses the development of settlement around rivers, and the background that made long-time
habitation possible in some places, while others were abandoned after
the end of the foraging Stone Age.
Abbreviations;
201
Lühendid; 201