Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2003, 7, 2

SISUKORD – CONTENTS

ARTIKLID – ARTICLES

Eva David

The Mesolithic Zvejnieki site (Latvia) in its European context: Preliminary results delivered by a technological study of the bone and antler industry; 99–122

Zvejnieki (Läti) mesoliitiline asulakoht Euroopa kontekstis: luu- ja sarvesemete valmistamise tehnoloogilise uurimise esialgseid tulemusi. Resümee; 121–122

Abstract. A recent technological study of the bone and antler industry of the Zvejnieki site provides new insight into our understanding of the Mesolithic of northern Europe. As far as bone and antler industry is concerned, the Preboreal and Boreal horizons of Zvejnieki burials and settlement sites can be seen as belonging to the north-eastern technocomplex that may extend, for these chronozones, from Poland to western Russia including southern Sweden and the Baltic states. In fact, in this geographical area the archaeological assemblages such as Ageröd I: A-H-C, which was usually considered as Maglemosian, have delivered an industry mostly represented by points and edged tools made by the ‘Z’ Method (a method discovered first by the author at Zamostje, Russia) on metapodials of large ungulates. Pendants made of mammal teeth have been manufactured by either sawing or by grinding-drilling according to their designation for the living people or the dead, respectively. This method as well as the last two techniques can now be ascribed to the north-eastern technocomplex, while the Maglemose and the northern technocomplex used a different technology in order to produce, on similar blanks, weapons, tools and ornaments of the same kind.

Annotatsioon. Zvejnieki asulakoha luu- ja sarvesemete nüüdisaegne tehnoloogiline uurimine lisab uusi teadmisi Põhja-Euroopa kiviaja kohta. Nagu luu- ja sarvesemed osutavad, kuulub Zvejnieki asulakoha ja kalme preboreaalse ja boreaalse horisondi esemete tootmisviis kirde tehnokompleksi, mis eksisteeris neis kronotsoonides Poolast kuni Lääne-Venemaani, kaasa arvatud Lõuna-Rootsi ja Balti riigid. Sellel geograafilisel alal (arheoloogilistes kogumites nagu Ageröd I: A-H-C, mida tavaliselt on vaadeldud Maglemose kultuuri osana) on esindatud peamiselt otsikud ja lõiketeraga tööriistad, mis on suurimetajate pöialuudest valmistatud Z-meetodil (seda meetodit täheldas autor esmakordselt Venemaa Zamostje materjali puhul). Imetajahammastest ripatsid on tehtud saagimise või lihvimise-puurimise abil olenevalt sellest, kas need olid mõeldud elavate või surnute tarbeks. Z-meetodit, nagu ka eeltoodud tehnikaid võib kirjeldada kui kirde tehnokompleksi. Maglemose ja põhja tehnokompleksis kasutati samade pooltoodete puhul teistsugust tehnoloogiat, kuigi tulemuseks olid üsna samasugused relvad, tööriistad ja ehted.

Ülle Tamla ja Urve Kallavus

Kaks (?) väikest hõbekaussi Padiküla aardes; 123–139

Two (?) small silver bowls from the Padiküla hoard. Summary; 136–139

Annotatsioon. 1927. aastal avastatud hilisviikingiaegne Padiküla aare sisaldab lisaks müntidele ja skandinaaviapärastele ehetele ka õhukesest hõbeplekist esemefragmente, mida varasemates väljaannetes on ekslikult käsitletud ehteasjadena. Nende katkete põhjalik uuring, sh materjali koostise ja struktuuri selgitamine ning rekonstruktsioonikatse, näitas, et neli fragmenti pärineb ümmarguse põhja ja reljeefse seinaga väikesest hõbekausist. Ainsal arvatavasti teisest anumast säilinud ornamenditud servatükil on suur sarnasus Ojamaa Lilla Valla aardesse kuuluva väikese hõbekausiga. Sellised miniatuursed hõbeanumad olid aristokraatlikud jooginõud, mida kasutati eriti pidulikel juhtudel ja/või rituaalsetel tseremooniatel. Ilmselt on Padiküla aarde hõbenõu(d) Skandinaavia (Ojamaa?) päritolu ja sattunud Eestisse 1170. aasta paiku eduka kaubatehingu tulemusel, rikkaliku kingituse või röövsaagina.

Abstract. The Late Viking Age hoard of Padiküla, discovered in 1927, contains silver coins, ornaments of Scandinavian origin and artefact fragments of thin silver sheet. In earlier publications these fragments have been assumed to belong to ornaments. Exhaustive investigation of the fragments, including the identification of material and its structure as well as an attempt at reconstruction revealed that four fragments came from a small silver bowl with a circular bottom and a fluted body. The only preserved rim fragment probably belongs to another bowl and resembles most of all the specimen from the Lilla Valla hoard. Aristocratic small and fragile silver sheet bowls were used on ritual occasions or at important festivities. Possibly the silver bowl(s) of the Padiküla hoard are of Scandinavian (Gotlandic?) origin and have reached Estonia in about 1170 as a result of a successful commercial deal, or item(s) of gift-giving, or a part of loot.

Liina Maldre

Asva koerte koproliitide arheozooloogiline analüüs; 140–149

Archaeozoological analysis of the dog’s coprolites found at Asva. Summary; 148–149

Annotatsioon. Asva kindlustatud asula luuainese hulgas oli arvukalt koerte koproliite. Artiklis analüüsitakse 1939. aastal kogutud materjali (kaevamiste juhataja Richard Indreko). Koproliidid sisaldasid rohkesti kitsede ja lammaste varbalülisid ning teisi väiksemaid luid. Hästi olid säilinud kalaluud ja soomused. Ühe koproliidi seest leiti kõrrelise lehe jäljend.

Abstract. The dog’s coprolites collected during the excavations at Asva in 1939 (supervised by Richard Indreko) are analysed. These coprolites contain many bone fragments, including well-preserved phalanges and other small bones of sheep or goat, and fish bones and scales. One coprolite contains an impression of a cereal blade.

tEATed – rePORTS

Ivar Leimus

Kaarma Piila aardeleid 12. ja 13. sajandi vahetuselt; 150–157

Der Depotfund von Piila aus der Wende des 12. und 13. Jahrhunderts. Zusammenfassung; 157

Annotatsioon. Käsitletakse 1820.–1830. aastail Saaremaal Piilas avastatud hõbeaaret. Fr. Kruse 1842. aasta abitu publikatsiooni tõttu läksid andmed selle leiu kohta lootusetult sassi. Kuid tänu E. Ph. Körberi käsikirjalistele ülestähendustele osutus võimalikuks aarde koostis ja saatus teataval määral rekonstrueerida. Leid koosnes hõbeehetest ja müntidest ning oli peidetud millalgi 12.–13. sajandi vahetusel – ajal, kui Saaremaal ja Muhumaal näib olnud muust Eestist märgatavalt tihedam läbikäimine saksa ja Ojamaa kaupmeestega.

Annotation. Im Folgenden wird ein in Piila auf Saaremaa gehobenes Silberdepot behandelt werden. Wegen einer mangelhaften Publikation von Fr. Kruse aus dem Jahr 1842 sind die Angaben über den Schatz gründlich durcheinander geraten. Doch gelang es, dank der handschriftlichen Aufzeichnungen von E. Ph. Körber, die Zusammensetzung und das Schicksal des Fundes gewissermaßen zu rekonstruieren. Das Depot enthielt Silberschmuck sowie Münzen und wurde um die Wende des 12.–13. Jahrhunderts vergraben, i. e. um die Zeit, als die Beziehungen von Saaremaa und Muhumaa zu den deutschen und gotländischen Kaufleuten bemerkenswert enger waren als die des übrigen Estlands.

ülevaated – reviews

Marge Konsa

Arheoloogiad intersemioosiselises Euroopas; 158–163

Archäologien Europas: Geschichte, Methoden und Theorien. Hrsg. von P. F. Biehl, A. Gramsch & A. Marciniak. (Tübinger Archäologische Taschenbücher, 3.) Münster; New York; München; Berlin: Waxmann, 2002. 590 lk.

Erki Russow

Novgorod – väike puust linn. Kogumik keskaja Novgorodist ja tema tagamaast; 164–169

Novgorod: the Archaeology of a Russian Medieval City and its Hinterland. Toim Mark Brisbane & David Gaimster. (British Museum Occasional Paper, 141.) London, 2001. 136 lk. ISBN 0-86159-141-0

Heiki Valk

Pinge ja traditsioon. Odad ümber Läänemere; 170–174

Kristina Creutz. Tension and Tradition. A Study of Late Iron Age Spearheads Around the Baltic Sea. (Theses and Papers in Archaeology N. S. A8.) Stockholm, 2003, 520 lk

Heidi Luik

Sõrgadest sarvedeni ja hiirest elevandini. Luu-uurijate rahvusvaheline konverents Tallinnas; 175–178

4th meeting of the ICAZ (International Council of Archaeozoology) Worked Bone Research Group, 26th–31st of August, Tallinn, Estonia

Valter Lang

Uus samm Balti koostöö edendamiseks; 179–181

Baltic Archaeological Seminar (BASE) I “Culture and Material Culture”, 18th–19th of October, 2003, Tartu and Taevaskoja, Estonia

Aivar Kriiska ja Mari Lõhmus

Eesti ja Soome arheoloogide jätkukoolitusseminar Tartus; 182–184

Current Trends in Archaeology South and North of the Finnish Gulf. Estonian–Finnish archaeological seminar for post-graduate students in Tartu, 14th of November