Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2003, 7, 1

SISUKORD – CONTENTS

ARTIKLID – ARTICLES

Heidi Luik ja Liina Maldre

Luutöötlemisest Tallinna eeslinnas, Roosikrantsi tänava piirkonnas, 13.–17. sajandil ; 3–37

Bone-working in the area of Roosikrantsi Street, a 13th–17th-century suburb of Tallinn. Summary; 34–37

Annotatsioon. 1996. aastal Roosikrantsi tänav 9 ja 11 toimunud arheoloogilistel kaevamistel leiti 116 luu- ja sarveset. Rohkesti leidus nende hulgas tootmisjääke ja seetõttu oletati, et selles piirkonnas võis olla luutöökoda. Leitud luuesemed ja jäägid kuuluvad pikka ajavahemikku, 13.–18. sajandisse. Töötlemisjääkidest moodustavad väiksema osa sarvekatkendid ja poolfabrikaadid, mis vähemalt osaliselt võivad olla pärit 13.–14. sajandist. Suurema osa jäätmete puhul on tegu luust nööpide valmistamise jääkidega, mis pole varasemad 15.–16. sajandist. Kuigi leitud töötlemisjäätmed annavad kahtlemata tunnistust luuesemete valmistamisest, on nende hulk siiski liialt vähene püsiva luutöökoja olemasolu kohta. Ka kohapealt leitud osteoloogilises aineses on esindatud toidu- ja tapajäätmed, ulatuslikumale luutöötlemisele viitavat materjali ei ole. Muidugi võis töökoda paikneda kuskil ümbruskonnas ja saadud leiud kujutavad ainult väikest osa selle jäätmetest.

Andres Tvauri

Balti arheoloogia maailmaajaloo pöörises ehk gooti teooria saatus; 38–71

Baltic archaeology in the course of world history or the fate of the hypothesis

about the Goths in the eastern Baltic. Summary; 62–71

Annotatsioon. Esimese maailmasõja eelõhtuks Baltimaade esiajaloost kujunenud pildi olid loonud baltisakslased oma rahvusluse vaimus. Esiajaloo käsitluse oluliseks osaks oli nn gooti teooria, mis tekkis 1870. aastatel Tartu Ülikooli professori Constantin Grewingki tööde põhjal. Gooti teooria seadis germaanlastest goodid Baltimaade esiajaloos tähtsale kohale. Siinne algrahvastik arvati olevat elanud kiviaja tasemel I aastatuhande esimese pooleni, arenenuma metallikultuuri muistised omistati aga gootidele, kes elanuvat siin algrahvastiku seas 2.–4. sajandil pKr. Teooria põhjal lahkusid goodid I aastatuhande keskpaigas Baltimaadelt ning nende asemele saabusid aastatuhande teisel poolel idast eestlaste ja liivlaste esivanemad. Artiklis vaadeldakse, kuidas gooti teooria kujunemine oli seotud 19. sajandi poliitiliste ja kultuuriliste oludega ning kuidas sellele said saatuslikuks põlvkonnavahetus arheoloogide hulgas ning kahe Euroopas möllanud suursõja tagajärjel sündinud rahvusriigid ja muutunud riigipiirid.

Marge Konsa, Kristin Ilves, Tõnno Jonuks, Mauri Kiudsoo,

Mirja Ots, Ulla Saluäär ja Krista Sarv

Missugune sa oled, Eesti arheoloogia?; 72–94

What are you like, Estonian archaeology? Summary; 92–94

Annotatsioon. Vaadeldakse, missuguseks on kujunenud Eesti arheoloogia ideoloogia(d) viimase kümnendi jooksul, ning ühtlasi markeeritakse tänase arheoloogia põhijooned ja suundumused. Analüüsi aluseks on kuus Eesti arheoloogide kirjutatud Eesti temaatikat käsitlevat monograafiat, mis ilmusid aastatel 2000–2002. Lisaks teoste tutvustusele on artiklis esitatud retrospektiivne lühiülevaade arheoloogia arengust 1950–2002. Osaliselt toetub see autoritega tehtud süvaintervjuudele. Teoste analüüsis tuuakse esile erinevused ühiskonnakäsituses nelja teemade ringi kaudu – muutus ja järjepidevus, ühiskonnakorraldus ja ideoloogia, keskkond ja ühiskond, materiaalne kultuur ja ühiskond. Need suunad kajastavad Eesti arheoloogias viimase kümnendi jooksul kõige enam kõlapinda leidnud vaatenurki.

Lühendid; 95

Abbreviations; 95