Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2002, 6, 1

 

SISUKORD – CONTENTS

 

ARTIKLID – ARTICLES

 

Ülle Tamla, Urve Kallavus ja Ivar Leimus

Hõbeaare Lõhavere linnuselt; 3–24

The silver hoard from Lõhavere hillfort. Summary; 22–24

Annotatsioon. On esitatud 12. sajandi lõpust või 13. sajandi esimestest aastakümnetest pärineva Lõhavere aarde interdistsiplinaarse uurimise tulemus, mis kätkeb nii traditsioonilise arheoloogia (Ü. Tamla) ja numismaatika (I. Leimus) ülevaadet kui ka nüüdisaegseid instrumentaalanalüüse (U. Kallavus). Detailsemalt on käsitletud esemete kogumis sisalduva hõbedast rinnalehe ja kangide ning tinapronksist helmeste valmistamisel rakendatud töövõtteid ning materjali koostist. Eestist leitud vähestest muinasaegsetest hõbedakangidest on Lõhavere kangid esimesed, mida analüüsiti materjali täpse koostise selgitamiseks skaneerivas elektronmikroskoobis energia-dispersiivse röntgenmikroanalüsaatoriga. Kangides oli 94–95% hõbedat, mis näib olevat selle ajastu puhas hõbe.

Aldur Vunk

Eesti arheoloogilised palverändurimärgid; 25–49

Archaeological pilgrim badges found in Estonia. Summary; 47–49

Annotatsioon. On arutletud palverännaku võimalike arheoloogiliste tõendite teemal ja analüüsitud Eestist leitud palverändurimärkide ja muude palverännusuveniiride tähendust ajaloolises kontekstis. On kirjeldatud kaheksat Eestis täna teadaolevat palverännnaku suveniiridena tõlgendatud arheoloogilist leidu. Kolm neist on kammkarbipoolikud, millest ükski ei kuulu Euroopas kõige enam levinud, kupul asetsevate kinnitusaukudega tüüpi. Kaks märki on leitud Pirita kloostri kaevamistel, kolmas, Tallinna Võllamäelt saadu, on artiklis tunnistatud võltsmärgiks. Lisaks on käsitletud Rocamadouri palverändurimärki ja Pärnust leitud kohaliku pühapaiga pliist võremärki. Põgusalt on vaadeldud Pirita kloostrist saadud mesileivavorme ja Tallinna Toompealt pärinevat mündilaadset Ave Maria palverännusuveniiri. On esitatud mitmeid uusi võimalusi Eesti arheoloogiliste palverännusuveniiride tõlgendamisel.

Kristiina Korkeakoski-Väisänen

From cairn to oven: on the use of ethnological documents in interpreting remains of historical structures; 50–69

Kivivarest ahjuni: etnoloogia andmete kasutamisest ajaloolise aja ehitusjäänuste tõlgendamisel. Resümee; 67–69

Abstract. Since the summer of 1997 the Department of Archaeology at the University of Turku has investigated a complex of archaeological remains of the late 16th and early 17th centuries related to an Orthodox village at Papinniemi in Uukuniemi (500 km east of Turku). Beginning in the summer of 1998, training excavations for students have focused on the floor of a dwelling at the site. In the northeast corner of this structure was a collapsed cairn that could be identified as the remains of an oven from the initial stages of the fieldwork. With reference to morphology, materials and primary field observations of structural details and ethnological analogies, this article suggests a possible reconstruction of the feature as a Karelian oven of the so-called leukauuni or ledge oven type. This example is also intended to focus on the relationship between archaeology and ethnology and to review the metho­dological opportunities provided by this relationship.

 

ÜLEVAATED – REVIEWS

 

Heidi Luik

Luu-uurimise hetkeseisust Budapesti konverentsi kogumiku põhjal:

arenguid ja suundumusi; 70–77

Crafting Bone: Skeletal Technologies through Time and Space. Proceedings of the 2nd meeting of the (ICAZ) Worked Bone Research Group, Budapest, 31 August–5 September 1999. BAR International Series 937. Oxford, 2001. Toimetanud Alice M. Choyke ja László Bartosiewicz

Sirkku Pihlman

Doctoral thesis on a period of prosperity of Saaremaa; 78–83

Marika Mägi: On the Crossroads of Space and Time. Graves, Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Tallinn, 2002 (278 pp).

Priit Raudkivi

Heiki Valk väitles doktoriks; 84–87

 

Lühendid; 88

Abbreviations; 88