Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2001, 5, 2

 

SISUKORD – CONTENTS

 

ARTIKLID – ARTICLES

 

Valter Lang ja Aivar Kriiska

Eesti esiaja periodiseering ja kronoloogia; 83–109

Periodization and chronology of Estonian prehistory. Summary; 107–109

Annotatsioon. Viimaste aastakümnete jooksul kogunenud uutele andmetele tuginedes on koostatud Eesti esiaja täpsustatud periodiseering ja kronoloogia. Perioodide vanusemäärangud tuginevad kalibreeritud radiosüsiniku dateeringutele ning on võimaluste piires ühtlustatud naaber­maade tulemustega. Kiviaeg on esindatud mesoliitikumi (9000–4900 eKr) ja neoliitikumiga, mis omakorda koosneb kolmest alaperioodist. Varaneoliitikumi (4900–4200/4100 eKr) iseloomulikuks tunnuseks on Narva tüüpi keraamika, keskneoliitikumis (4200/4100–3200/3000 eKr) levisid tüüpiline ja hiline kammkeraamika ning hilisneoliitikumi (3200/3000–1800 eKr) markeerivad nöörkeraamika ja hilise kammkeraamika kultuurid. Pronksiaeg koosneb vanemast (1800–1100 eKr) ja nooremast (1100–500 eKr) järgust, raua­aeg on aga jagatud kolmeks põhiperioodiks: vanemaks (500 eKr–450 pKr), keskmiseks (450–800) ja nooremaks (800–1200/1250) rauaajaks. Vanema rauaaja alaperioodid on eel­rooma ja rooma rauaaeg (nende piir on aasta 50 juures ning mõlemad alaperioodid on omakorda jagatud vanemaks ja nooremaks järguks). Keskmine rauaaeg koosneb rahvaste­rännuajast (450–600) ja eelviikingiajast (600–800), noorem rauaaeg aga viikingiajast ja hilisrauaajast (piir aasta 1050 juures).

Gurly Vedru

Põhja-Eesti muinasaegsest rannikukasutusest; 110–127

Human settlement on the North Estonian Coastal Plain in prehistoric times. Summary; 123–127

Annotatsioon. Vaatluse alla on võetud Põhja-Eesti rannikumadaliku võimalik muinasaegne püsiasustus. Aastakümneid on oletatud, et inimesed jätsid selle ala maha kiviaja lõppedes ning viljelus­majanduse muutudes peamiseks elatusalaks. Seda seisukohta on põhjendatud muististe puudumise või vähesusega. Millised need muistised on ja miks neid seal ikkagi leidub, on jäänud laiema tähelepanuta. Artiklis on analüüsitud teadaolevatele kinnismuististele ja juhuleidudele toetudes paikse inimasustuse mõeldavust muinasaja eri etappidel ning püütud anda ülevaadet rannikukasutusest. Lisaks sellele on peatutud ühiskonna arenguskeemidel ning pööratud tähelepanu rannikuala ja sisemaa elanike suhetele.

Lembi Lõugas

Development of fishery during the 1st and 2nd millennia AD in the Baltic region; 128–147

Kalastuse areng Läänemere regioonis I ja II aastatuhandel. Resümee; 145–147

Abstract. Some results of an interdisciplinary study combining identifications of fish remains and finds of fishing equipment at archaeological sites and historical data are presented. The fish bones analysed originate mainly from Estonian archaeological sites, but a huge number of Viking Age fish bones come from Birka in East Sweden. Comparative material has been obtained also from the other Baltic Sea area. The development of the fishery in Estonia is considered against the background of other countries around the Baltic during the 1st millennium and the first half of the 2nd millennium AD. Based on finds of fish and fishing equipment, one can conclude that fishing in northern Estonia and even on the islands was inhibited during the 1st millennium. In coastal areas fishing recommenced in medieval times. In southern Estonia, where the landscape is uneven and the climate is more continental than in coastal areas, mostly hunting and fishing were still practised to a greater degree.

 

TEATED – REPORTS

 

Valter Lang ja Tõnno Jonuks

Vajangu pronksmõõk; 148–153

The bronze sword of Vajangu. Summary; 152–153

Annotatsioon. On käsitletud arvatavasti Vajangu külast leitud pronksist mõõka, mis Rakvere Muuseumis oli 1975. aastal arvele võetud etnograafilise pulmamõõgana. Tegu on Eestis ainulaadse Günd­lingeni tüüpi Hallstatti mõõgaga, mis on valmistatud nooremal pronksiajal Kesk-Euroopas ning jõudnud Eestisse nähtavasti Skandinaavia kaudu.

 

ÜLEVAATED – REVIEWS

 

Valter Lang

Doktoritöö Eesti kiviajast; 154–156

 

KROONIKA – CHRONICLE

 

Silvia Laul 70 (Valter Lang, Jüri Peets ja Heiki Valk); 157–158

 

Lühendid; 159

Abbreviations; 159

The Fifth World Archaeological Congress (Wac-5); 160