Acta Historica Tallinnensia, 2004, 8
ARTIKLID – ARTICLES
Marten SEPPEL
The
assistance of manors to peasants in cases of subsistence crisis in
seventeenth-century Livonia; 3–19
Mõisapoolne
abi talurahvale subsistentsikriiside korral Liivimaal 17. sajandil.
Resümee; 19
Abstract. This article aims to offer through the example of seventeenth-century Livonia an empirical look at the thesis that the lords of the manor offered their peasants insurance against the frequent subsistence crises. The article shows that in Gutsherrschaft Livonia the landlords’ subsistence guaranty meant, as a rule, the practice of giving advance loans and allowing of arrears to the peasants. However, the peasantry took loans given by the manor, and the fact how the lord complied with their needs could explain their attitude towards the lord of the manor.
Tiina METSO
German
influence on Estonian and Baltic German Corps traditions in Tartu; 20–36
Saksa
mõjust eesti ja baltisaksa korporatsioonides Tartus. Resümee; 35–36
Abstract. This article looks into the
German effect on the traditions of Estonian Corps in Tartu, both Baltic German
and Estonian. The process of actively denouncing a tradition seen as German is
discussed in case of the sword duels, the mensuur. The other example,
the song tradition, shows how only
the language of songs was changed, not the meaning of the lyrics. And the songs
were still sung in the old fashion.
Maie
PIHLAMÄGI
Tööstustööliste
töö- ja puhkeaeg ja selle seadusandlik reguleerimine Eestis 1870–1940; 37–60
Hours
of work and holidays in Estonian industries and the relevant legislation, 1870–1940.
Summary; 59–60
Annotatsioon. Artiklis
antakse ülevaade tööstustööliste tööpäeva pikkusest ja puhkeajast moodsa
kapitalistliku tööstuse rajamise ja arengu
ajajärgul Eestis ning käsitletakse neid tõukejõude, mis viisid tööaja
lühenemisele 14–16 tunnilt 8 tunnile päevas (48 tundi nädalas) ning tasulise
puhkuse sisseseadmisele.
Raili
NUGIN
Institutsioonide
roll nõukogude kunstipoliitikas ning neist lahtirakendamise mõjud 1990.
aastatel; 61–76
The
role of institutions in Soviet art policy and effects of
disinstitutionalisation in the 1990s. Summary;
76
Annotatsioon. Artiklis käsitletakse nõukogude
kunstipoliitika institutsionaalset aspekti. Stalinismiajal olid institutsioonid
üheks olulisemaks vahendiks kunstnike lõa otsas hoidmisel, kehtestades
distsiplinaarsed rituaalid, mis põhinesid
topeltalluvustel ja hägustel kontroll-liinidel. Viimased põhjustasid panoptikumiefekti, mis sisendas osalejatele tunde,
et neid kontrollitakse kõikjal ja kõigi poolt. Institutsionaalse korra
stabiliseerudes kandsid institutsioonid aga ontoloogilise turvatunde tekitaja
rolli, pakkudes ritualiseeritud rollimudeleid. See rollide poolt tekitatud
turvatunne võimaldas süsteemis osaledes selle ideoloogilistele lähtekohtadele
ning identiteediprobleemidele mitte mõelda. Süsteemi kokku kukkudes tekkis aga
tänu selle turvatunde kadumisele kultuuritrauma, millele järgnesid uued
institutsionaalsed identiteediotsingud.
Aili AARELAID-TART and Anu KANNIKE
The end of singing nationalism as cultural
trauma; 77–98
Rahvakultuuri
dünaamika ja jätkusuutlikkus. Resümee;
98
Abstract. The article analyses how
the Estonian Singing Nationalism as a counter-cultural system of values
that served to protect national identity lost its raison d'être after the
restoration of independent statehood, consequently bringing about the need for
a substantial mental “inventory” and re-estimation of the Soviet past. This
sudden and painful conflict where old values collide with a turbulent inflow of new ones is interpreted as a
Cultural Trauma. By applying P. Sztompka’s typology of reactions to cultural
trauma and A. Hirschmann’s exit-voice model, the authors outline four groups each employing different strategies for
coping with the traumatic loss of the Singing Nationalism. The necessity of
coping with the crumbling of former identities created a novel assessment of
folk cultural activities, relating it with some fresh concepts of Estonian
national identity in the global era.
Aivar
JÜRGENSON
Seened
toidulaual; 99–119
Mushrooms
in our food. Summary; 119
Annotatsioon. Käesolevas artiklis antakse ülevaade seentesse suhtumisest ning seente tarvitamisest Euroopas ja Eestis. Näidatakse, millised muutused on selles vallas aset leidnud.
Mart
KIVIMÄE
Elufilosoofia ja ajalooteadus Baltimaades:
Nietzsche kui Reinhard Wittrami
tunnistaja; 120–196
Lebensphilosophie und Geschichtswissenschaft im Baltikum: Nietzsche als Reinhard Wittrams ‘gewährsmann’. Zusammenfassung; 195–196
Annotatsioon. Artikkel käsitleb baltisaksa ajaloolase ja
ajalooteaduse teoreetiku Reinhard Wittrami (1902–1973) käsitust
historismist kui oma teaduse põhimõistest ja moodsa kultuuri ühest
võtmeprobleemist tema 1920.–30. aastate
ajaloolis-poliitilise publitsistika ning 1950.–60. aastate teaduslike tekstide
uue interpretatsiooni alusel.
Otsustava tegurina historismi kui ajaloolise relativismi probleemi mõistmisel rõhutatakse
Friedrich Nietzsche elufilosoofilise historismikriitika mõju Wittramile, mis on
tekstide võrdleva analüüsi põhjal tema artiklites tuvastatav vähemalt alates
1934. aastast kuni 1967. aastani (loengutes kuni 1969). Käsitluse eesmärk on
taastada Wittram, kes ühena vähestest XX sajandi tõsiajaloolastest osaleb märkimisväärsel tasemel kaasaegses
Nietzsche-retseptsioonis, sellega ühtlasi 1980.–90. aastail
taaselavnenud ja rahvusvahelistunud, praeguseni kestvasse
historismidiskursusse. Sellest diskursusest kõrvale- või õigemini väljajäämine
on oluliselt tingitud Wittrami rahvussotsialistlikust
minevikust, millele käesolevas artiklis heidetakse osaliselt
mittetraditsiooniline pilk, püüdes selgitada tema vastuolulist ja
iseennast kriitiliselt ümberhindavat teed varasest rahvametafüüsikast
hilisema kultuurilis-poliitilise relativismini. Laiemas historiograafilises
kontekstis tõstatatakse küsimus vajadusest analüüsida Wittrami loomingut
senisest mitmeaspektsemalt, vabastada Wittram ajaloolasena
sotsiaalpoliitilisest ja rahvusideoloogilisest tüpiseerimisest.
Autorijuhend; 197–198