About proper names used in Old Estonian Fairy Tales by Friedrich Reinhold Kreutzwald
The paper deals with proper names which occur in the collection Old Estonian Fairy Tales written by Friedrich Reinhold Kreutzwald, the author of the Estonian epic Kalevipoeg, and published for the first time in 1866 in Helsinki. The work includes 43 fairy tales and 18 local folk-tales. The main goal of the paper is systematic treatment of proper names. For this purpose, all possible toponyms and personal names have been localised and classified, had their use in the old written records identified, and as far as possible, had their etymology specified.
In Old Estonian Fairy Tales there occur 47 toponyms, among them 17 in the fairy tales and 30 in the local folk-tales. We can distinguish real places, among them countries, regions, approximately localisable places (for instance, Põhjamaa ‘Northern land’) and virtual places, like Kullamaa ‘Gold country, Eldorado’ and Kungla ‘Eldorado’ in the fairy tales. They most often contain country names (8), for example Soome ~ Soomemaa ‘Finland’, Pohlamaa ‘Poland’ a. o. The folk-tales include mainly names of real places. The names of manors (7) and cities (5) are most frequent among them. The work includes 59 names of characters in the stories. Names from the fairy tales comprise the majority (56) of these. The collection includes 20 names of mythological persons (Ahti, Põhja konn ‘Northern Frog’ a. o.), 39 anthroponyms (Els, Une-Tõnu ‘Sleepy Tõnu’, Pahlen, etc.), and 4 zoonyms (dog names).
AH = August Wilhelm Hupel 1780. Ehstnische Sprachführer für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga, Leipzig: J. F. Hartknoch.
Annist, August 1966. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. Tallinn: Eesti Raamat.
Aschenputtel 510A. http://www.maerchenlexikon.de/at-lexikon/at510A.htm (30.04.2019).
ATH = Anton Thor-Helle 2006 [1732]. Lühike sissejuhatus eesti keelde. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
BG = Berend Gildenmann 1849. Mailma made õppetus 1849. http://www.eki.ee/knab/dr/gi1849.htm (12.01.2019).
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Eesti regilaulude andmebaas. http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas (12.01.2019).
Eisen, Matthias Johann 1920. Eesti uuem mütoloogia 2. Eesti uuem mütoloogia. Tallinna: K./Ü. Rahvaülikool. https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_mütoloogia (12.01.2019).
Eisen, Matthias Johann 1995 [1919]. Eesti mütoloogia. 2. tr. Tallinn: Mats.
EK = Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker 2001. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.
EKA II = Eesti kirjanduse ajalugu 2. XIX sajandi teine pool. 1966. Toim. Endel Nirk. Tallinn: Eesti Raamat.
EKNR = Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop 2016. Eesti kohanimeraamat. Toim. Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKVT = Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo 1997. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. Tartu: Tartu Ülikool.
EM I = Eesti muinasjutud 1: 2. Imemuinasjutud. 2014. Koost. Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Toim. Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus.
EMS III = Eesti murrete sõnaraamat 3, 2001. Toim. Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. [Tallinn:] Eesti Keele Instituut.
EMS V = Eesti murrete sõnaraamat 5, 2013. Toim. Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu, Jüri Viikberg. [Tallinn:] Eesti Keele Instituut.
EREJ 1866 = Eestirahwa ennemuistesed jutud. Rahwa suust korjanud ja üleskirjutanud Fr. R. Kreutzwald. 1866. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 42.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
EREJ 1967 = Eesti rahva ennemuistsed jutud. Rahva suust korjanud ja üles kirjutanud F. R. Kreutzwald. 1967. Tekstikriitiline, täiendatud väljaanne. Eritoim. August Annist. Tallinn: Eesti Raamat.
ERL = Eesti rahvalaulud. Antoloogia 1–4, 1969–1974. Toim. Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat.
Ernits, Enn 2017. Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni. (= Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 75.) Tallinn: Emakeele Selts.
GM = Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop 2000. Georg Mülleri jutluste sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu: Tartu Ülikool.
Gr = Grimms Märchen. Alle Märchen der Brüder Grimm. https://www.grimmstories.com/de/grimm_maerchen/die_sieben_schwaben (12.01.2019).
JG = Johannes Gutslaff 1998 [1648]. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlk. ja koost. Marju Lepajõe. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool.
JR = Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop 2002. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu: Tartu Ülikool.
Järv, Risto 2005. Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes. – Keel ja Kirjandus 6, 442–454; 7, 549–557.
KKv = Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus 1853–1879. (= Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus 3.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
KN = Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek. http://heli.eki.ee/kohanimed (10.03.2019).
Kp I = Friedrich Reinhold Kreutzwald 1961. Kalevipoeg. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Maailm ja mõnda. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Laugaste, Ed[uard] 1940. Kreutzwaldi muinasjutt „Lopi ja Lapi“. – Eesti Kirjandus 4, 179–182.
Luba = Luba (Piirisilla) veski. http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title= Luba_(Piirisilla)_veski (12.01.2019).
MK = E[duard] Laugaste, E[rna] Normann 1959. Muistendid Kalevipojast. (= Monumenta Estoniae Antiquae 2. Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid 1.) Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus.
MM = Friedrich Reinhold Kreutzwald 1849. Ma=ilm ja mõnda mis seal sees leida. Tartu. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:222/21458 (12.01.2019).
Mäemets, Aare 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus.
Naumann, Horst, Gerhard Schlimpert, Johannes Schultheis 1984. Das kleine Vornamenbuch. Leipzig: VEB Bibliographisches Institut.
Name = Behind the Name. https://www.behindthename.com/names/55 (02.06.2019).
Palmblad, Vilhelm Fredrik 1838. Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män 4, Upsala: Leffler & Sebell.
Rajandi, Edgar 2011. Raamat nimedest. Nimeseadus. 3. tr. Tammerraamat.
RAK = Rukkisaak Alutaga keskmine. 1926. – Postimees nr 220, 16. august. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/08/16/16 (12.01.2019).
Raun, Alo, Oliver Kund 2013. Muistse vabadusvõitluse ristisõjastajad pidasid maha sõnalahingu Vahtrega. – Postimees, 5. veebruar. https://arvamus.postimees.ee/1123866/muistse-vabadusvoitluse-ristisojastajad-pidasid-maha-sonalahingu-vahtrega?gallery=15660&image=1556916 (12.01.2019).
Ring Salomos. Enzyklopädie des Islams. http://www.eslam.de/begriffe/r/ring_salomos.htm (12.01.2019).
SV = Salomo Heinrich Vestring 1998. Eesti-saksa sõnaraamat. Lexicon Esthonico Germanicum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
VAKK = Vana kirjakeele korpus. http:/vakk.ut.ee (12.01.2019).
Vaskjala sild. https://et.wikipedia.org/wiki/Vaskjala_sild (12.01.2019).
VJ = [Uued ennemuistsed jutud.] Vinguv jalaluu. Ulmeantoloogia. 2018. Koost. Indrek Hargla. [Tallinn:] Raudhammas.
Warelius, Andreas 1849. Beiträge zur Kenntniss Finnlands in ethnographischer Beziehung (Aus dem XIII Bändchen der Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches und der angrenzenden Länder Asiens; ausgegeben von K. E. v. Baer und G. v. Helmersen). St. Petersburg. http://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/101727/Beitrage_zur_Kenntniss_Finnlan.pdf?sequence=1&isAllowed=y (12.01.2019).
Wied = Ferdinand Johann Wiedemann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. 4., muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
WT = Wastne Testament 2001 [1686]. [Tallinn:] Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS = Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik 2018. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
