Estonian vernacular words for ‘mother’ and ‘father’
In 20th-century Estonian dialects, in familiar informal speech, the words nänn, nann, eit, äidi (and other variants), emm, memm, mamma (mammi), moor, and mutt (muti) were used as synonyms for the standard ema ‘mother’, while the words ätt, att, taat, tata, tätä, and papa (papi) were used as synonyms for the standard isa ‘father’. The oldest of these are eit, emm, nänn ‘mother’ and ätt, taat ‘father’ along with other variants of these stems. Alongside the older words, also used in 20th-century Estonian were the relatively recent German loans mamma and papa, which were regarded as snobbish until roughly the middle of the century. In the 1960s, the Estonian caregiver speech forms emme ‘mum’ < ema and a bit later issi ‘dad’ < isa began to grow in popularity. Today, these have evolved into nearly standard terms of endearment. The informal names are typically used only family-internally, and therefore neutral, so-called formal terms of address are preferred when talking to strangers.The concept of ‘parents’ was expressed in the vernacular typically by a coordinate structure, such as eit ja taat, memm ja taat, mamma-papa etc., literally ‘mother and father’. Some of these were used in particular dialect regions, e.g. nänn ja ätt in the Mulgi dialect, emm ning taet on the island of Saaremaa, eit ja at́t on Kihnu. The meaning shifts ‘mother’ > ‘grandmother’ and ‘father’ > ‘grandfather’ are connected with the introduction of new words denoting mother and father. The choice of names has also been influenced by the dialect background of the parent or grandparent or the tradition of his/her hometown/region and family. In addition, the meaning of these words has expanded to also cover notions such as ‘lady/man of the house; spouse; old woman/man’. In some cases, polysemous foreign words are borrowed with the polysemy preserved, e.g. moor < Estonian Swedish mor ‘mother; woman; wife’.
In Estonian, we find the same structures as in many Indo-European and Turkic languages: words for ‘father’ are often formed from syllables containing the plosive p (b) or t (d) and the vowel a, while words for ‘father’ have the nasal m or n instead of the plosive. Some of the words used in Estonian are borrowings, although not all of their origins are clear. Names for parents which resemble one another in structure and phonemic composition in numerous languages not in contact with one another are considered to derive from local child or caregiver language forms. The analysis of Estonian words for ‘mother’ and ‘father’ compared to the equivalents in related and contact languages indicates that the division of longtime dialect words into the categories of “formal” and “informal” is quite complicated and may eliminate interesting opportunities for comparison.
ALE 1976 = Antonius Weijnen, Joep Kruijsen, et al. Atlas Linguarum Europae (ALE). Premier questionnaire: onomasiologie, vocabulaire, fondamental. Assen / Amsterdam: Van Gorcum.
ALE 2014 = Cartes linguistiques Européennes. ALE, Volume I, huitième fascicule. Cartes. (= Academia Română. Institutu de Linguistică „Iorgu Iordan – Al. Rosetti“). Bucharest: Editura Universităţii din Bucureşti.
ALFE = Atlas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 2, 2007. Päätoim. Tuomo Tuomi. 2. osan vastaava toimittaja Tiit-Rein Viitso. Toimitus: Anneli Hänninen, Arvo Laanest, Helmi Neetar, Vilja Oja, Seppo Suhonen, Ulla Vanhatalo, Tiit-Rein Viitso, Tuomo Tuomi, Nina Zaitseva. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Argus, Reili 2008. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. (= Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 19.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Ariste, Paul 1933. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XXIX3.) Tartu.
Ariste, Paul 1937. Mõningaid alamsaksa laensõnu. – Eesti Keel 5, 132–140.
Ariste, Paul 2010. Sõnalaenulõbu. Koost. Peeter Olesk. Toim. Iti Vanamölder. (= Eesti mõttelugu 93.) Tartu: Ilmamaa.
Brietz, Birgit 2014. QI: 455 Père, отец, father, Vater, padre, papá. QI: 465 Grand-père, дед (дедушка), grandfather, Grossvater, abuelo, nonno. QI: 467 Grand-mère, бабка (бабушка), grandmother, Grossmutter, abuela, nonna. – Atlas Linguarum Europae (ALE), Volume I, huitième fascicule. Commentaires. (= Academia Română. Institutu de Linguistică „Iorgu Iordan – Al. Rosetti“). Bucharest: Editura Universităţii din Bucureşti, 109–198.
Buck, Carl Darling 1949. A Dictionary of Selected Synonyms in the Principal Indo-European Languages. A Contribution to the History of Ideas. Chicago, Illinois: The University of Chicago Press.
Danell, Gideon 1951. Ordbok över Nuckömålet. (= Estlandssvenskarnas folkliga kultur 2. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien 27.) Uppsala.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
EKMS = Andrus Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. 1, 1958. Stockholm: Vaba Eesti.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss/.
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–VI, 1994–2016. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ems/; http://www.eki.ee/dict/ems/ems.html.
Jocić, Mirjana 1978. Adaption in Adult Speech during Communication with Children. – The Development of Communication, by Natalie Waterson and Catherine Snow. London: John Wiley & Son Ltd, 159–171.
Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24., durchgesehene und erweiterte Auflage, bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin – New York: Walter de Gruyter.
Kõrgesaar, Helen 2009. Hoidjakeelele omastest joontest. – Oma Keel 2, 28–37.
Kõrgesaar, Helen, Airi Kapanen 2015. Kui lapsega ei räägi üksnes ema: valik termineid eesti laste- ja hoidjakeele kohta. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 11. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 177–187.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa11.11.
Lehmann, Winfred Philipp 1986. A Gothic Etymological Dictionary. Leiden: Brill.
Loog, Mai 1991. Esimene eesti slängi sõnaraamat. Tallinn: Mai Loog.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Mägiste, Julius 1924. Paar sõna lastekeelest. – Eesti Keel 1, 1–9.
Neetar, Helmi 1997. The way Estonian children addressed their (grand)parents. – Book of Abstracts. 2nd International Congress of Dialectologists & Geolinguists. Amsterdam, the Netherlands July 28 – August 1, 1997. Amsterdam, 101.
Nirvi, Ruben Erik 1952. Synonyymitutkimuksia sukulaisnimistön alalta. (= Suomi 106: 1.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. IV (kyssa – och), 2007. Red. Peter Slotte. (= Forskningscentralen för de inhemska språken, Skrifter 1.) Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland, Forskningscentralen för de inhemska språken.
Ojansuu, Heikki 1905. Pieniä lisiä astevaihteluoppiin. – Virittäjä 9 (1), 54–55.
Pajusalu, Karl 1996. Eesti hoidekeele kujunemine. – Suomalaisten omaksumista tutkimassa. Toim. Kirsti Toiviainen. (= Turun Yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 53.) Turku: Turun yliopisto, 117–124.
Pajusalu, Karl 2001. Baby talk as a sophisticated register: a phonological analysis of South Estonian. – Psychology of Language and Communication 5 (2), 81−92.
Pajusalu, Karl 2010. Äidin nimityksiä viron murteissa. – Sanoista kirjakieliin. Juhlakirja Kaisa Häkkiselle 17. marraskuuta 2010. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 259.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 329–334.
Pokorny, Julius 2002. Indogermanisches etymologisches Wörterbuch. I-II. 4. Auflage. Tübingen–Basel: Francke.
Räsänen, Martti 1969. Versuch eines etymologischen Wörterbuchs der Türksprachen. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
Rätsep, Huno 2009. Mul kogu küla sugulasi täis. – Oma Keel 1, 21–33. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_1/OK_2009-1_03.pdf.
Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga. Résumé: Du sectionnement lexicologique dans les patois estoniens. I. Analyse avec 60 cartes et 1 esquisse schématique (= Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B VI, 1.)
Tartu.
SKES = Erkki Itkonen, Yrjö H. Toivonen, Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII, 2. Tutkimuslaitos „Suomen Suvun“ julkaisuja III). Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.
SMS = Suomen murteiden sanakirja. 2, 1988. 4, 1994. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, Valtion painatuskeskus. http://kaino.kotus.fi/sms/.
SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1−3, 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen, Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
Vider, Kadri 1996. 2–3-aastaste eesti laste sõnavara. – Suomalaisten omaksumista tutkimassa. Toim. Kirsti Toiviainen. (= Turun Yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 53.) Turku: Turun yliopisto, 125–137.
VMS = Väike murdesõnastik. II, 1989. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak, Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Ann Kask, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jaak Simm, Jüri Viikberg. Tallinn: Valgus. www.eki.ee/dict/vms/.
Vääri, Eduard 2013 (1953). Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes. Toim. Urmas Sutrop. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. (= Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 8.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti–saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim. Rein Kull, Erich Raiet. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. http://www.eki.ee/cgi-bin/qs76.
ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toim. Tiiu Erelt. Koost. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/qs/.
Sõnavarakogud
EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Instituudis.
SMSA = Soome murrete sõnaarhiiv Helsingis Kodumaa Keelte Keskuses.
