kokkuvõttes ‘in summary’ between different parts of speech
There is an expression in Estonian which, written separately (kokku võttes) or together (kokkuvõttes), can cover four different parts of speech. The -des form of the phrasal verb, which expresses several different types of summarizing actions (e.g. eelnevat kokku võttes ‘to summarize the foregoing’), and the inessive form kokkuvõttes of the noun kokkuvõte ‘summary (text)’ (lühikeses kokkuvõttes ‘in a short summary’) are paradigmatic forms of full words represented in dictionaries. In addition to these, however, there is also a postpositional usage (kolme etapi kokkuvõttes ‘with the three stages taken all together’) and an adverbial usage (kokkuvõttes võis rahule jääda ‘in summary, one could be satisfied’). These latter two usages have not been listed in dictionaries.This article examines the usage of kokkuvõttes/kokku võttes in different parts of speech, using corpus data to identify the semantic and morphosyntactic features that determine part of speech and the boundary areas between usages corresponding to different parts of speech. These are regarded as possible historical bridging contexts, where the postposition and adverb have developed on the basis of the noun and/or the verb. The analysis of such borderline cases is based on semantics. As the expressions examined all originate from the phrasal verb kokku võtma ‘to summarize’, the usages corresponding to different parts of speech have a shared conceptual foundation and basis of comparison: an event of summarizing. In explaining the relationships between different parts of speech, the four components of this event are distinguished: 1) the act of summarizing, 2) the logical subject, 3) the logical object ja 4) the result of the summarizing activity.
The postposition kokkuvõttes can be analyzed as a grammaticalized noun form: it no longer connotes a text as the original noun form does, but its grammatical function is still based on the meaning of that noun form. The adverb kokkuvõttes, which has a broader scope of usage, has functional similarities with the -des construction and the postpositional construction, and, judging from analogous examples of adverbialized nouns, it is possible that this form has indeed derived from the noun. However, the most likely development path for the adverbial is based on the retreat of the summarizing action expressed in the -des construction and its argument structure from the level of sentence meaning to the level of text/discourse. This explanation is supported by the existence of the graduated transition zone which joins the -des construction and the adverb even today.
Diewald, Gabriele 2011. Grammaticalization and pragmaticalization. – The Oxford Handbook of Grammaticalization. Eds. Heiko Narrog, Bernd Heine. Oxford University Press, 450–461.
http://dx.doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199586783.013.0036.
EKG II = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika. II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt. Toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
EKSS = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiend. ja parand. trükk. Toim. Margit Langemets, Rudolf Karelson, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Erelt, Mati 2014. Eesti keele lauseõpetus. Komplekslause. Tartu Ülikooli eesti keele osakond. Tartu: Tartu Ülikool.
Habicht, Külli 2000. Grammaticalization of adpositions in Old Literary Estonian. – Estonian: Typological Studies IV. Ed. Mati Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu 14.) Tartu: University of Tartu, 19–58.
Harder, Peter, Kasper Boye 2011. Grammaticalization and functional linguistics. – The Oxford Handbook of Grammaticalization. Eds. Heiko Narrog, Bernd Heine. Oxford University Press, 56–68.
http://dx.doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199586783.013.0005.
Haspelmath, Martin 1995. The converb as a cross-linguistically valid category. – Converbs in Cross-Linguistic Perspective. Structure and Meaning of Adverbial Verb Forms – Adverbial Participles, Gerunds. Eds. Martin Haspelmath, Ekkehard König. (= Empirical Approaches to Language Typology (EALT) 13.) Berlin: Mouton de Gruyter, 1–55.
Karelson, Rudolf 2005. Taas probleemidest sõnaliigi määramisel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1. Koost. Margit Langemets. Toim. Maria‑Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 53–70.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Toim. Katrin Kern. (= Eesti keele varamu I.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Plado, Helen 2010. Eesti keele da-infinitiivis öeldisverbiga tingimuslaused. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 1 – 2, 255–272.
Plado, Helen 2015. The subject of the Estonian des-converb. – SKY Journal of Linguistics 28, 313–348.
Uuspõld, Ellen 1966. Määrusliku des-, mata-, nud-(~nuna-) ja tud-(~tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. – Keele modelleerimise probleeme 1. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 188.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1–196.
Uuspõld, Ellen 2001. des- ja mata-vormide kaassõnastumine ja eesti komareeglid. – Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001. Koost. ja toim. Reet Kasik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 17.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 306–321.
Veismann, Ann, Mati Erelt 2017. Määrsõnafraas. – Eesti keele süntaks. Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. (= Eesti keele varamu III.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Ilmumas.)
ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Ylikoski, Jussi 2003. Defining non-finites: action nominals, converbs and infinitives. – SKY Journal of Linguistics 16, 185–237.
Korpused
etTenTen = eestikeelsete veebilehtede korpus. http://www2.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/.
KK = eesti kirjakeele korpus. http://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides/ .
VAKK = Tartu Ülikooli vana kirjakeele korpus. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused
