Luterliku Kiriku (EELK) ajaloos. On antud ülevaade impulssidest, mis viisid 31. maist 1. juunini 1917 Tartus kogunenud eesti kogudusesaadikute kirikukongressini ja 10.–12. septembrini 1919 Tallinnas toimunud üldkirikliku kirikukongressini. Kuidas suhestus 1917. aasta kirikukongress Venemaa luterliku territoriaalkiriku Peterburi Üldkonsistooriumi ja Eestimaa Konsistooriumiga? Kas 1917. aasta kirikukongressil asutati, nii nagu on omaks võtnud EELK ja mõned kirikuloolased, uue kirikliku esindusega rahvuslik kirik, mis Venemaa luterliku territoriaalkiriku koosseisus ning eesti kogudustega territooriumil kiriklikult ühendamata hakkas teostama rahvuskiriklikku enesemääramisõigust, astudes niimoodi ajaloo areenile uue kirikuõigusliku subjektina? Milline roll oli Eesti Ajutisel Valitsusel 1919. aasta veebruaris Eestimaa Konsistooriumiga kiriklikult ühendatud territooriumi luterliku kiriku eraldamisel Venemaa luterlikust territoriaalkirikust 1919. aastal ja 1832. aastast kehtinud kirikuseadusest? Kuidas nägid välja Eesti Ajutise Valitsuse läbi viidud vormimuutused Eesti luterlikus kirikus? Mis ajast alates võiks rääkida uue ajajärgu algusest luterliku kiriku ajaloos Eestis ja uue kiriku asutamisest?
Artikli esimeses pooles on antud kronoloogiline üldkirjeldus 1917. aasta veebruarist alanud Kerenski-aegset Venemaa riigikirikut ja selle kõrval ka luterlikku kirikut puudutavatest arengutest kuni 1919. aasta oktoobrini, mil esimesel üldkiriklikul kongressil valitud piiskop Jakob Kukk Eesti Vabariigi siseministri poolt ametisse nimetati ning mil Eestimaa seisuslikult valitud konsistoorium loovutas kirikliku võimu demokraatlikult valitule. Et tegemist ei olnud üksnes kirikus toimunud vormimuutustega, vaid ka nende tõlgendustega, siis on oluline käsitleda selles artiklis ka kirikukongresside senist historiograafiat ja uurida põhjalikumalt nende tõlgenduste põhjusi ning motiive. Venemaa evangeelse luterliku kiriku reformimise ja 1917. ning 1919. aasta kirikukongresside küsimusega tegelevate autorite ring on olnud suur.
1. Aunver, J. Eesti rahvakiriku seadusliku korra küsimusest. – Rmt: Aastate kestes. Kiriku- ja kultuuriloolisi vaatlusi 1924–1959. Eesti Vaimulik Raamat, Uppsala, 1961; Taska, A. Eesti vaba rahvakiriku sünd. – Tulimuld, 1984, 4; Karjahärm, T. Kirikureformi küsimus Baltimaadel (XX sajandi algus – 1916. aasta). – Rmt: Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik, III. Koost J. Kivimäe. Eesti Raamat, Tallinn, 1987, 221–249; Taska, A. Eesti vaba rahvakiriku sünd. – Rmt: Õigusteaduslikke mõtteid. A. Taska, Lund, 1989, 111–119; Veem, K. Eesti vaba rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. 2., täiendatud trükk. Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm, 1990; Ketola, M. The Nationality Question in the Estonian Evangelical Lutheran Church, 1918–1939. (Suomen Kirkkohistoriallisen Seuran toimituksia, 183.) Suomen Kirkkohistoriallinen Seura, Helsinki, 2000; Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 1870–1917. (Suomen Kirkkohistoriallisen Seuran toimituksia, 184.) Suomen Kirkkohistoriallinen Seura, Helsinki, 2000; Saard, R. Johan Kõpp ja rahvakiriku mõiste. – Rmt: Johan Kõpp 125. Toim R. Altnurme. Eesti Kirikuajaloo Selts, Tartu, 2000, 13–30; Pesonen, N. Valtionkirkosta vapaakirkoksi? Viron evankelis-luterilaisen kirkon järjestysmuodon kehitys 1919–1925. (Suomen Kirkkohistoriallisen Seuran toimituksia, 191.) Suomen Kirkkohistoriallinen Seura, Helsinki, 2004; Saard, R. Eesti rahvakiriku idee püüetest vaba rahvakiriku projektini. – Sulane, 2007, 47, 2, 8–19; Hansen, V. Kaarli kogudus esimesel Eesti kirikukongressil ja kongressi vastukajad. – Sulane, 2007, 47, 2, 23–26; Saard, R. Viron evankelis-luterilaisen kirkon syntyhistorian problematiikasta. (Suomen Kirkkohistoriallisen Seuran vuosikirja, 99.) Suomen Kirkkohistoriallinen Seura, Helsinki, 2009, 120–142; Saard, R. Eesti evangeelse luterliku kiriku sünniloost. – Akadeemia, 2010, 12, 2177–2202; Rohtmets, P., Salumäe, E. Eesti evangeelse luterliku vaba rahvakiriku asutamisest. – Akadeemia, 2011, 6, 1135–1177; Saard, R. EELK sünd ja eestlaste võimuletulek kirikus. – Akadeemia, 2011, 9, 1745–1753; Rohtmets, P., Salumäe, E. Vaba rahvakiriku asutamisest 1917. aastal. – Akadeemia, 2011, 9, 1754–1759.
2. Karjahärm, T. Kirikureformi küsimus Baltimaadel (XX sajandi algus – 1916. aasta), 221–249; Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 223–264.
3. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 258–264, 272–274.
4. Rohtmets, P., Salumäe, E. Eesti evangeelse luterliku vaba rahvakiriku asutamisest, 1137.
5. II Riigikogu IX istungjärgu protokoll nr 270 (18), 5.11.1925, vg 838–842. – Rmt: II Riigikogu. IX istungjärk. Protokollid nr 253–302. Riigi Trükikoda, Tallinn.
6. Eesti õigeusuliste tegelaste üleüldine nõupidamine Tallinnas. – Postimees, 13.4.1917; vt ka Pööre õigeusuliste eestlaste elus. – Postimees, 16.4.1917.
7. Pööre õigeusuliste eestlaste elus. – Postimees, 16.4.1917.
8. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 282.
9. Tobien, A. Die Livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und russischen Nationalismus. Band I. Löffler, Riga, 1925, 228.
10. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku vaimulikkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 274–276.
11. Samas, 283.
12. Rohtmets, P., Salumäe, E. Eesti evangeelse luterliku vaba rahvakiriku asutamisest, 1140.
13. H. Kirik ja riik. – Postimees, 12.4.1917.
14. Raid, L. Vabamõtlejate ringidest massilise ateismini. Marksistlik ateism Eestis aastail 1900–1965. Eesti Raamat, Tallinn, 1978, 81.
15. Piiskopi idee võidi saada Helsingi eestlaste Püha Pauluse koguduse vaimuliku August Nigoli rahvuslike piiskopkondadega rahvakirikute projektist, mis oli ilmunud 1916. aasta septembris Postimehes ja Pealinna Teatajas ning separaadina 1917. aasta jaanuaris Helsingis.
16. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku vaimulikkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 283–284.
17. Eesti Ajalooarhiiv (EAA), f 1201, n 1, s 90.
18. Wilhelm Eisenschmidt, Arnold Laur, meditsiinidoktor Henrik Koppel, Arnold Habicht, Leopold Raudkepp, kandidaat Eduard Aule, Jaak Varik, Alexander Kapp, Jakob Kukk, Johan Kõpp, Jaan Lattik, Bernhard Steinberg.
19. Eesti Ewangeli-usu kirikukogu kokkukutsumine. – Postimees, 5.5.1917.
20. Üleskutse Eesti koguduste asemikkudele. – Postimees, 13.5.1917; Üleskutse Eesti koguduste asemikkudele. – Tallinna Teataja, 18.5.1917.
21. Eesti Ewangeli-usu kirikukogu kokkukutsumine. – Postimees, 5.5.1917.
22. Rohtmets, P., Salumäe, E. Eesti evangeelse luterliku vaba rahvakiriku asutamisest, 1142–1143.
23. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 294.
24. Materialien zur Frage einer Reorganisation der evang.-luth. Kirche Russlands. Als Manuskript gedruckt [1917]. EAA, f 1201, n 1, s 91; Girgensohn, K. Über die Prinzipien zur Neuorganisation der Evangelisch-Lutherischen Kirche Russlands gemäss der durch die Revolution neu entstandenen Lage. Kügelgen, Glitsch, Petrograd, 1917, 1–16.
25. Materialien zur Frage einer Reorganisation der evang.-luth. Kirche Russlands. Als Manuskript gedruckt [1917]. EAA, f 1201, n 1, s 91.
26. Willigerode, P. Richtlinien zu den Vorarbeiten für die in Aussicht genommene Generalsynode, zur Orientierung für die mitarbeitenden Pastoren des Moskauschen Konsistorialbezirks, 3.5.1917 Moskva. EAA, f 1201, n 1, s 90.
27. Tobien, A. Die Livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und russischen Nationalismus, 229.
28. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi arhiiv (EELKKA), säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 37; Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 304.
29. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 282, 287.
30. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 21.
31. Põld, H. Meie kirikukorra uuendamistööde käigust. – Ristirahva Pühapäeva Leht, 20.7.1917.
32. Ülempreester K. Tiisik, kandidaat A. Kaelas, preester A. Laar, Tallinna põllupanga juhataja A. Nõu: Eesti õigeusuliste ülemaaline kongress Tartus. – Postimees, 30.5.1917.
33. Samas.
34. Esimene Eesti naiskongress Tartus. – Postimees, 31.5.1917.
35. Materialien zur Frage einer Reorganisation der evan.-luth. Kirche Russlands. Als Manuskript gedruckt [1917]. EAA, f 1201, n 1, s 91.
36. Põld, H. Meie kirikukorra uuendamistööde käigust. – Ristirahva Pühapäeva Leht, 20.7.1917.
37. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 211.
38. Tõnisson, J. Protestantline vabakirik Eestis. – Postimees, 31.5.1917.
39. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 7p–8p.
40. Samas, 30p.
41. Samas, 9, 10–10p, 17; Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 293.
42. Eesti ev.-luteriusu koguduste esitajate kongress. – Postimees, 1.6.1917; Eesti Ew. Lutheruse usu koguduste asemikkude kongressilt. – Tallinna Teataja, 6.6.1917.
43. Järve, J. Lühike Kirikulugu algkoolidele. Odamees, Viljandi, 1926, 63.
44. EELKKA Eesti-Soome kirikuõpetajate konverentsi protokoll. Tallinn, 23.–25.7.1935, 9.
45. Eesti Evangeliumiusu vaba rahvakirik. – Postimees, 2.6.1917.
46. Harju, Järve, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi, Viru, Võru ja Tallinna praostkond.
47. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 35–36, 39.
48. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 212–223.
49. Samas, 25.
50. Karlis Irbe nime ei mainita, aga üldise arutelu sisust ja kirjeldusest lähtuvalt käis jutt just tema projektist.
51. Põld, H. Meie kirikukorra uuendamistööde käigust. – Ristirahva Pühapäeva Leht, 20.7.1917.
52. Protokoll der Sitzungen der Privaten Konferenz zur Vorbereitung der Evangelisch-Lutherischen General-Synode 27–29 Juni 1917. EAA, f 1201, n 1, s 90; Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 294.
53. EAA, f 1209, n 1, s 90.
54. Kõpp Põllule 22.9.1917. EAA, f 1201, n 1, s 89.
55. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu. Kiriku kongressi komisjoni koosoleku protokoll 26.–27.9.1917, 40–41.
56. Saard, R. EELK sünd ja eestlaste võimuletulek kirikus, 1747, 1752–1753.
57. Dokumendis puuduvad eesnimed on saadud: Rohtmets, P., Salumäe, E. Eesti evangeelse luterliku vaba rahvakiriku asutamisest, 1159.
58. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 41.
59. Altnurme, R. Johan Kõpp ja Tartu Ülikooli Usuteaduskond. Johan Kõpp 125. Eesti Kirikuloo Selts, Tartu, 2000, 31–32.
60. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 39.
61. EELKKA säilik 1. Kiriku kongressi komisjoni koosoleku protokoll 10.–11.1.1918, 42– 47.
62. Samas, 39, 51.
63. Stockholm Põllule 29.1.1918. EAA, f 1209, n 1, s 90.
64. Samas.
65. Tegemist oli superintendendi nimetuse asendamisega pidulikumaga. Luterlikes kirikutes ei ole konsensust küsimuses, kas kiriku ülemkarjast tuleks kutsuda piiskopiks, superintendendiks, kirikupresidendiks vm. Konsensust ei ole selleski, kas ülemkarjane peaks olema ametisse pühitsetud või mitte. Oskar Palsa puhul ei ole alust rääkida nn apostellikust järjepidevusest (successio apostolica), vaid ülesannete järjepidevusest (successio functionalis). Apostelliku järjepidevuse ja käte pealepanemisega saadava kustutamatu vaimse loomusega (character indelebilis) õpetuse esinemist luterlikes kirikutes tuleb tunnistada vulgaar-katoliiklikuks mõtteviisiks.
66. Die Kirchen und das Religiöse Leben der Russlanddeutschen. Evangelischer Teil. 2. überarbeitete und verbesserte Auflage. Bearb. J. Schnurr. AER Verlag Landsmannschaft der Deutschen aus Russland, Stuttgart, 1987, 36, 39.
67. Aunver, J. Eesti rahvakiriku ristitee. Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm, 1953, 13, viide 6.
68. Ajutise Valitsuse protokoll nr 14, 21.11.1918, p XII. Ajutise Valitsuse protokollid 1918–1919.
69. Saard, R. EELK sünd ja eestlaste võimuletulek kirikus, 1751–1752.
70. II Riigikogu IX istungjärgu protokoll nr 270 (18), 5.11.1925, vg 838–842. – Rmt: II Riigikogu. IX istungjärk. Protokollid nr 253–302. Riigi Trükikoda, Tallinn.
71. Maanõukogu protokoll nr 67, 26.11.1918. – Rmt: Maanõukogu protokollid 1917–1919. Toim
E. Järvesoo, L. Koobas. (Üliõpilasselts Liivika Toimetis, 12.) Toronto, 1990, 332.
72. Ajutise Valitsuse protokoll nr 35, 14.12.1918, p II/2. Ajutise Valitsuse protokollid 1918–1919.
73. Ajutise Valitsuse protokoll nr 66, 31.1.1919, p II/2. Ajutise Valitsuse protokollid 1918–1919.
74. 1899. aastal oli Ado Grenzstein välja pakkunud idee ühendada eestlaste luterlikud kogudused oma rahvusliku kirikuvalitsuse alla. 1905. aasta septembris avaldati Eesti Postimehes idee Põhja-Liivimaa eestikeelse ala ja Eestimaa liitmisest ühise sinodi alla, sama aasta detsembris esitas Villem Reiman idee Põhja-Liivimaa ning Eestimaa kiriklikust ühendamisest (Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 213, 226, 235). Eesti- ja Liivimaa eesti alade kirikliku ühendamise puhul on kaua aega toetutud Olaf Silla eksitavale väitele, nagu oleks see toimunud 18. veebruaril 1918. See viga jäi sisse ka 1995. aastal ilmunud redigeeritud ja täiendatud kordustrükis (Sild, O., Salo, V. Lühike Eesti kirikulugu. Tartu, 1995, 120). Kuigi käesoleva artikli autor juhtis 2009. aastal sellele eksitusele tähelepanu, ei nõustunud Eesti oikumeenia ajaloo peatoimetaja seda viga parandama (Eesti oikumeenia lugu. Peatoim R. Altnurme. Tartu Ülikool, Eesti Kirikute Nõukogu, Tartu, 2009, 20); Riho Saardi meil Riho Altnurmele, Eerik Jõksile, Tauno Tederile 15.9.2009.
75. B[irk], A. Konsistooriumi kokkuseadet tarve uuendada. – Tallinna Teataja, 22.11.1918.
76. Määrus: Ev.-Lut. usu konsistooriumite asjus. – Riigi Teataja (RT) 12/27.2.1919.
77. Siseministri ettepanek J. Kukke Eesti Evangeeliumi Lutheri usu konsistooriumi presidendiks ja F. Akeli abipresidendiks kinnitamise kohta. Eesti Riigiarhiiv (ERA), f 31, n 1, s 1248.
78. 1921. aastal hakkas piiskop Jakob Kukk kui kunagise Eestimaa kindralsuperintendendi järeltulija nõudma endale seaduslikus korras endise Eestimaa kindralsuperintendendi õigusi, sealjuures Toomkiriku ülemõpetaja õigusi, nõudes, et Vabariigi Valitsus kinnitaks seda eriseadusega. Piiskopile vastati, et ei ole mingit vajadust piiskoppi kindralsuperintendendi kohustustesse ja õigustesse eraldi seadusega kinnitama hakata, sest pole mingit kahtlust, et praeguse piiskopi, kes oli valitud endise superintendendi asemele, võimupiirkonda käivad kõik Eesti Vabariigi osad: Konsistoorium Toomkiriku nõukogule 21.1.1921, Kukk Einbundile 4.7.1922, Kübarsepp Konsistooriumile 14.8.1922. EELKKA Tallinna Toomkirik; Tartu ülikooli rooma õiguse professor õiguteaduse doktor Wilhelm von Seeler leidis oma 17-leheküljelises juriidilises analüüsis, et see oleks ebaõige, kui Eesti Vabariigi Vanemat loetaks Vene kubermangu Eestimaa kuberneri järeltulijaks ja Eesti Vabariigi luterliku kiriku piiskopi ametit võrdsustataks Eestimaa kindralsuperintendendi ametiga. “Niisama nagu Eesti Vabariik poliitilise kujuna on uus loomine ja mitte ei ole ühe kubermangu jätkamine kahest kubermangust, nii ei koosne ka Eesti Vabariigi evangeelne luterlik kirik mitte poolteisest vene konsistoriaalringkonna kokkuliitmisest, ja niisama ei koosne Eesti Vabariigi evangeelse luterliku kiriku piiskopi ametivõim ka mitte sellest, et kokku on pandud kahe Vene riigi evangeelse luterliku kiriku alla kuuluva kindralsuperintendendi ametivõimud.” Tuli mõelda, kas endisel ajal kindralsuperintendentide kohta maksvate seaduste §-id 528, 529, 532 ja 538–542 oleksid ilma muudatusteta kohaldatavad Eesti Vabariigi luterliku piiskopi kohta. Pealegi muutis 1919. aasta ajutine koguduste omavalitsuste seadus oluliselt olukorda, lõpetades vana korra ja andes kogudustele õiguse endale ise õpetajad valida. Mitte ainult osa õpetajaid, nagu tõlgendas konsistoorium, et piiskopi kui Toomkoguduse ülemõpetaja kõrvale jäeti saksa kogudusele õigus valida endale ise ka oma õpetaja. Seadus oli ühemõtteliselt niisuguse lahendi vastu. Kogudusel oli õigus kõiki oma õpetajaid ametisse valida. “Ükski ei või kahelda, et ka Eestis iga üksik kogudus loeks omale auks, oma pühitsetud ruumisid tarvitada anda Eesti kiriku asjanduse kõige ülemale juhatajale, Jumala sõna kuulutamiseks, ja siin ei tuleks oodata mingisuguseid raskusi, mikspärast ka sugugi ei ole olemas tarvidust, normeerida tähendatud olukordi juriidiliselt kindlaks määratud vormides, ja nimelt vormides, mis laenuks võetud on ammugi lõppenud keskaja asutustelt, ja mis käivad demokraatlise enesemääramise aate vastu, mille peal põhineb meie riigikord, ja ka algkristliku, evangeelse, nüüd uuelt äratud põhimõtte vastu, valimisi teostada koguduste kaudu – missugune põhimõte on ka meie kiriku aluseks määratud 1919. aasta korralduse läbi.” (Tallinna Linnaarhiiv, f 237, n 1, s 66, l 2–17.)
79. Lattik, J. Teekond läbi öö, I. Vadstena, 1950, 197.
80. Kentmann, W. Kodumaa kiriku tulevik, I–III. – Ristirahva Pühapäeva Leht, 2.1.1919–16.1.1919.
81. Kentmann Eesti Ajutisele Valitsusele ja Siseministeeriumile 17.2.1919. ERA, f 14, n 1, s 57.
82. RT nr 28/29, 30.4.1919, 226.
83. Ajutine ev. lutheruse usu koguduste omavalitsuse ja kiriku-komisjoni korraldus. ERA, f 14, n 1, s 57.
84. Eesti Ajutise Valitsuse Korraldus Evangeeliumi-Lutheri usu kirikuseaduse uuendamise asjus. ERA, f 14, n 1, s 57.
85. Kõpp, J. Põnev moment Eesti Ev.-Lutheruse kiriku arenemisloos. – Päevaleht, 29.8.1922.
86. Rahamägi, H. B. Eesti evangeeliumi luteri usu vaba rahvakirik vabas Eestis. K. Mattiesen, Tartu, 1926, 5.
87. Asutava Kogu I. istungjärk 1919. Tallinn. Asutava Kogu protokoll nr 1, 23.4.1919. Tervitustelegrammi saatsid Eesti piiskopkonna nõukogu, juudi koguduse nõukogu (soovides kultuurautonoomiat) ja ülemaalise kristliku noorsoo konverentsi nimel Karl L. Marley ning Karl Kaups, kes soovisid, et Jeesuse Kristuse vaim eestlaste “maal valitseks ja Jumal Eestimaad valvaks ja hoiaks”. Saal sellele tervitusele käteplaksutamisega ei reageerinud.
88. Saard, R. EELK sünd ja eestlaste võimuletulek kirikus, 1749.
89. Konsistoorium Siseministeeriumile 25.7.1919 ja 11.8.1919. ERA, f 14, n 1, s 57.
90. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 52.
91. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 52p.
92. Kentmann, W. Kirik ja riik. Eesti Ev. Lutheruse usu kogudustele. J. ja A. Paalmann, Tallinn, 1919, 4.
93. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 52–52p; EELKKA säilik 2. Eesti II Kirikukongressi protokoll. Protokoll 10.9.1919, § 2.
94. J. Kukk Kirikukorra eelnõust: EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu, 52–52p; EELKKA säilik 2. Eesti II Kirikukongressi protokoll. Protokoll 10.9.1919, § 2.
95. EELKKA Eestimaa kirikuõpetajate sinodi protokoll, Tallinn 13.–15. september 1919.
96. Eesti Evangeliumiusu vaba rahvakirik. – Postimees, 2.6.1917.
97. EELKKA 6.–13. septembril 1980 Tallinnas toimunud Luterliku Maailmaliidu konverentsi “Kuulutus täna” orgkomitee koosolekute protokollid, kirjavahetus ja konverentsil osalejate nimekirjad: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Koost T. Salumäe. [Haapsalu], 1980, 8. Käsikirja säilitatakse ka Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas; Saard, R. Luterliku Maailmaliidu Euroopa vähemuskirikute konverents Tallinnas 1980. – Rmt: Kultuurisillad Läänemere-äärses kultuuriruumis. Töid eesti kirikuloo, süstemaatilise teoloogia ja piibliteaduste alalt. Toim R. Saard. (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised, XXI.) Tallinn, 2011, 173–174.
98. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 265.
99. Kõpp, J. Põnev moment Eesti Ev.-Lutheruse kiriku arenemisloos. – Päevaleht, 29.8.1922.
100. Kõpp, J. Kirikuvalitsemisõpetus. Tartu, 1940, 107.
101. EELKKA Perekond Kõpp. Johan Kõpp. Minu kirjutisi ja mõtteavaldusi kiriku ning usuelu küsimuste kohta, visandid, fragmendid, protestantism Eestis jm. Pagineerimata fragment “Protestantline waim”.
102. Põld, H. Meie kirikukorra uuendamistööde käigust. – Ristirahva Pühapäeva Leht, 20.7.1917.
103. Aunver, J. Eesti rahvakiriku seadusliku korra küsimusest. – Rmt: Aastate kestes. Kiriku- ja kultuuriloolisi vaatlusi 1924–1959. Eesti Vaimulik Raamat, Uppsala, 1961, 55.
104. Rohtmets, P., Salumäe, E. Eesti evangeelse luterliku vaba rahvakiriku asutamisest, 1168–1169.
105. II Riigikogu IX istungjärgu protokoll nr 270 (18), 5.11.1925, vg 837–844. – Rmt: II Riigikogu. IX istungjärk. Protokollid nr 253–302. Riigi Trükikoda, Tallinn.
106. Aunver, J. Oma kirik. – Rmt: Jumala abiga edasi: piiskop dr Johan Kõpp’u 75. sünnipäevaks. Toim J. Aunver. EELK Konsistoorium Eksiilis, Stockholm, 1949, 51, 66.
107. Aunver, J. Eesti rahvakiriku ristitee, 5, 11.
108. Aunver, J. Eesti rahvakiriku seadusliku korra küsimusest, 55.
109. Aunver, J. Piiskop Johannes Oskar Lauri 70-aastane. – Rmt: Issanda kiriku tööpõllul. Eesti Vaimulik Raamat, Uppsala, 1962, 9.
110. EELK Uppsala Koguduse juhatus ja õpetaja kaasmaalastele, mai 1967. EELKKA EELK Uppsala Kogudus. Koguduse kirjavahetus 1963–1969.
111. Eesti kirik vabaduses. Eesti kristlik aastaraamat 1958–1959. Toim K. Kiisk. Ortoprint, Toronto, 1957, 21, 29.
112. EELK Konsistooriumi Ringkiri 12.4.1967. EELKKA EELK Uppsala Kogudus. Koguduse kirjavahetus 1963–1969.
113. Salumaa, E. Kirik kodanliku iseseisvuse algaastail, I, 36.
114. EELKKA Peapiiskopi kirjavahetus 19.12.1967–15.12.1969. A. Tooming. Ülevaade EELK-st, p II. 1967.
115. Konrad Veem. Karjasekiri, näärikuul 1988. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1987. aasta kohta ja 1988. aasta kirjavahetus.
116. Veem, K. Eesti vaba rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. Eesti Vaimulik Raamat, Stockholm, 2., täiendatud trükk, 1990, 207.
117. Veem, K. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku õigusliku seisundi kujunemine ajaloo käigus. – Rmt: Kirikuõiguse käsiraamat. Koost A. H. Rossman. EELK Konsistoorium, Stockholm, 1981, VII.
118. Kiivit, J., Petersoo, U. Kaheksakümmend aastat Eesti Vaba Rahvakirikut. – Rmt: Me õnnistame teid Issanda kojast. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik täna. EELK Konsistoorium, Tallinn, 1997.
119. Artur Taska doktoreerus õigusteaduses enne sõda Kieli ülikoolis. Rootsis töötas ta Malmö lääni haigekassa administratiivosakonna Eesti Komitee büroo juhatajana.
120. Taska, A. Eesti vaba rahvakiriku sünd. – Tulimuld, 1984, 4, 205; Taska, A. Eesti vaba rahvakiriku sünd. – Rmt: Õigusteaduslikke mõtteid. A. Taska, Lund, 1989, 111–119.
121. Konrad Veem. Peapiiskopi karjasekiri 4.3.1987. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1986. aasta kohta ja 1987. aasta kirjavahetus.
122. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku loomine, 314.
123. Kentmann, K., Plath, G. Aus dem kirchlichen Leben der deutschen evangelisch-lutherischen Gemeinden in Estland bis zur Umsiedlung im Jahre 1939. Hannover, 1969, 11, 146; Eesti ajalugu: kronoloogia. Koost S. Vahtre. Olion, Tallinn, 1994, 133.
124. Vimmsaare, K. Religioon ja kirik Eestis. Eesti Raamat, Tallinn, 1978, 69.
125. Vimmsaare, K. Ükskõiksus – on see hea või halb? Eesti Raamat, Tallinn, 1981, 129.
126. Raid, L. Vabamõtlejate ringidest massilise ateismini. Marksistlik ateism Eestis aastail 1900–1965. Eesti Raamat, Tallinn, 1978, 80–81.
127. Hark, E. Eesti evangeelne luterlik kirik tänapäeval. Perioodika, Tallinn, 1982, 12.
128. Karl Raudsepp. 1984. aasta karjasekiri. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1983. aasta kohta.
129. Konrad Veemi ettekanne EELK peapiiskopliku nõukogu istungil 10.–12.10.1986. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1985. aasta kohta.
130. Kaldur, P. Lühike oikumeenilise liikumise ajalugu. – Rmt: Documenta oecumenica: kirik, ühiskond, misjon. Koost P. Kaldur, I. Kurg, A. Laats, T. Teder, V. Vihuri. (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised, XV.) EELK Usuteaduse Instituut, Tallinn, 2006, 22; Koguja. Villem Reimani kolleegiumi aastaraamat 2002–2007. Koost H. Runnel, A. Tooming. Ilmamaa, Tartu, 2008, 226.
131. Rohtmets, P., Salumäe, E. Eesti evangeelse luterliku vaba rahvakiriku asutamisest, 1135–1177.
132. Vimmsaare, K. Religioon ja kirik Eestis, 72–74.
133. Nelson, I. Vagaduse varjus. Eesti Raamat, Tallinn, 1965, 19. Nelson on pidanud kirikukongressi toimumisaastaks 1916. aastat.
134. Kiriku-kongressi osavõtjate nimekiri. EELKKA säilik 3. Eesti II Kirikukongressi ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud materjalid; Aunver, J. Eesti rahvakiriku ristitee, 15.
135. Pagineerimata fragment “Endise kiriku waim ei jätnud...”: EELKKA Perekond Kõpp. Johan Kõpp. Minu kirjutisi ja mõtteavaldusi kiriku ja usuelu küsimuste kohta, visandid, fragmendid, protestantism Eestis jm.
136. Rahamägi, H. B. Eesti evangeeliumi luteri usu vaba rahvakirik vabas Eestis, 22.
137. Kukk, J. Ewangeeliumi Luteruse usu kogudustele. Tallinn, Konsistoorium 24.9.1925, nr 1692. J. & A. Paalmann, Tallinn, 1925.
138. Eesti Kirik, 14.6.1927.
139. Rahamägi, H. B. Eesti evangeeliumi luteri usu vaba rahvakirik vabas Eestis, 19.
140. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku aruanne 1937. aasta kohta. Eesti Kiriku Kirjastus, [Tallinn], 1938.
141. Eesti kirik vabaduses. Eesti kristlik aastaraamat 1958–1959. Toim K. Kiisk. Ortoprint, Toronto, 1957, 21, 29.
142. Kukk pühitseti piiskopiks Kaarli kirikus.
143. Eesti kirik vabaduses. Eesti kristlik aastaraamat 1958–1959, 29.
144. EELK Konsistooriumi ringkiri 12.4.1967. EELKKA EELK Uppsala Kogudus. Koguduse kirjavahetus 1963–1969.
145. EELK Uppsala Koguduse juhatus ja õpetaja kaasmaalastele, mai 1967. EELKKA EELK Uppsala Kogudus. Koguduse kirjavahetus 1963–1969.
146. Protokoll 14.6.1967. EELKKA Konsistooriumi liikmete, praostide ja UKK õppejõudude informatsiooniliste koosolekute protokollid 1966–1967.
147. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Kalender 1977. EELK Konsistoorium, Tallinn, 1977.
148. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kalender 1987. EELK Konsistoorium, Tallinn, 1986.
149. Laats, A. Esimene Eesti kirikukongress Tartus. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. EELK Konsistoorium, Tallinn, 1987, 108–109.
150. Ingo Tiit Jaak EELK kogudustele 11.9.1987. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1986. aasta kohta ja 1987. aasta kirjavahetus.
151. Kuno Pajula ajalooline ülevaade kristluse toomisest ja EELK-st (koost 19.8.1989). EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Suomalais-Unkarilais-Eestiläinen teologikokous Puhjorannassa 20.–29.8.1989.
152. Eesti Kiriku Kalender 1992. EELK Konsistoorium, Tallinn, 1991.
153. Veem EELK piiskopile, praostidele, koguduste juhatustele 23.11.1988. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1987. aasta kohta ja 1988. aasta kirjavahetus.
154. Eesti Kiriku Kalender 1997. Koost P. Paenurm. EELK Konsistoorium, Tallinn, 1996.
155. Eesti rahvakiriku juubeli künnisel Euroopa kirikutega ühinemise teel. – Eesti Kirik, 8.1.1997.
156. J. Kiivit 25.9.1997. Kutse. EELKKA Toimik 6–4. Mitmesugune kirjavahetus ametiasutustega 18.1.1997–14.1.1998.
157. Kiivit, J., Petersoo, U. Kaheksakümmend aastat Eesti Vaba Rahvakirikut.
158. 12. istungi protokoll 29.4.1997, 8–9. EELKKA XXIV Kirikukogu 12. istungjärgu materjalid 1997; Viljandi praostkonna sinodi 2.4.1997 pöördumine “Avalik küsimus”. EELKKA EELK XXIV Kirikukogu istungite mitmesugused materjalid 1995–1997.
159. Eesti Kirik, 4.6.1997.
160. Kuurme, H. Pildikesi Põltsamaa ajaloost, I. Põltsamaa Linnavalitsus, Põltsamaa, 2001, 88.
161. Vabariigi President Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 80. aastapäeval Kaarli kirikus 30. mail 1997. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1996. aasta kohta ja kirjavahetus 1997.
162. Samas.
163. Teppi meil Saardile 20.6.2013.
164. Vabariigi President Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 80. aastapäeval Kaarli kirikus 30. mail 1997. EELKKA EELK Lõuna-Rootsi kogudus. Praostkonna sinodid, protokollid, pihtkondade aruanded 1996. aasta kohta ja kirjavahetus 1997.
165. Eesti ev.-luteriusu koguduste esitajate kongress. – Postimees, 1.6.1917.
166. EELKKA säilik 1. Eesti I Kirikukongressi protokoll 31. mail ja 1. juunil 1917. Tartu; Saard, R. Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 298.
167. Eesti asunikkude kongress. – Tallinna Teataja, 17.6.1917.
168. Saard, R. Eesti rahvusest luterliku vaimulikkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine, 281.
169. Tiit Salumäe EV Välisministeeriumile, härra Indrek Tarandile 2.5.1997. EELKKA Toimik 6–4. Mitmesugune kirjavahetus ametiasutustega 18.1.1997–14.1.1998.
170. Koguja. Villem Reimani kolleegiumi aastaraamat 2002–2007. Koost H. Runnel, A. Tooming. Ilmamaa, Tartu, 2008, 225.
171. Eesti Vabariigi Kodanike Peakomiteele 6.12.1989. EELKKA Toimik 6–4. Kirjavahetus ametiasutustega 14.12.1987–28.12.1990. EELK peapiiskopi kirjablanketile trükitud, aga ilma koostajata ja allkirjastamata jäänud kiri on publitseeritud ka kogumikus: Usk vabadusse. Artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse taastamisel. Koost A. Velliste. EELK Konsistoorium, Tallinn, 2011, 34. Kogumikus on Peakomiteele saadetud vastuse saatjaks märgitud EELK Konsistoorium. See on siiski ainult oletuslik, sest tegelikku kirja koostajat ja saatjat pole originaaldokumendis märgitud. See aga annab alust järeldada, et 1989. aasta detsembri algul ei julgenud ei peapiiskop Kuno Pajula ega ükski konsistooriumi liikmetest seda kirja oma nimega nähtavalt siduda ja allkirjaga kinnitada. Kontseptsioon EELK ja EV taasiseseisvumise lahutamatust, orgaanilisest seosest väljendus 1996. aastal ka peapiiskopi asetäitja assessor Andres Põdra kirjas Vabariigi Presidendi Valimiskogule: “Eesti iseseisvuse ja riikluse taastamise otsustavates hetkedes on Eesti Kirik alati olnud osaline, toetanud rahvusaadet ja ühiskonna uuenemist kogu moraalse ja vaimuliku jõuga”; Põder Vabariigi Presidendi Valimiskogule 19.9.1996. EELKKA Toimik 6–4. Kirjavahetus ametiasutustega 27.1.1995–9.12.1996; sarnast mõtteviisi ilmestab ka 2008. aastal peapiiskopi eestvedamisel algatatud projekt “Kirik ja Eesti taasiseseisvumine”, mille eesmärgiks pidi olema pilt, et “usk” kristlik-luterlikus tähenduses ning EELK kui suurim eestlasi ühendanud institutsioon hoidsid läbi Nõukogude okupatsiooni alles ideed iseseisvusest, mis viis Eesti iseseisvuse taastamiseni. Kogumiku pealkirjaks pidigi tulema “Usk teeb vabaks”, mis toonitanuks eestlaste vabaks ja iseseisvaks saamist läbi luterliku kristluse ning kiriku. Projekti juhtima kutsutud Trivimi Vellistel õnnestus saavutada kompromiss. Kogumiku pealkirjaks sai neutraalsem “Usk vabadusse”, aga selle I osa alapealkirjaks jäi siiski “Usk teeb vabaks”: Usk vabadusse. Arikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse taastamisel. Koost ja toim A. Velliste. EELK Konsistoorium, Tallinn, 2011.
172. Eesti Kirik, 4.6.1997.
173. Eesti Kiriku Kalender 2008. Toim J. Siim. EELK Konsistoorium, Tallinn, 2007.
Altnurme meil Saardile 21.10.2008.
