ESTONIAN ACADEMY
PUBLISHERS
eesti teaduste
akadeemia kirjastus
PUBLISHED
SINCE 1997
 
Acta cover
Acta Historica Tallinnensia
ISSN 1736-7476 (Electronic)
ISSN 1406-2925 (Print)
Impact Factor (2022): 0.3
EESTI 1919. AASTA SÕJAVÕLG AMEERIKA ÜHENDRIIKIDELE JA SELLE KUSTUTAMINE; pp. 132–156
PDF | doi: 10.3176/hist.2014.1.05

Author
Maie PIHLAMÄGI
Abstract

Vabadussõda lõppes Eesti jaoks suurte sõjavõlgadega, mille seas suurim oli Ameerika Ühend­riikidele. Käesolevas artiklis ongi käsitletud Eesti suurima sõjavõlaga seotud probleeme. Esimese maailmasõja aastail krediteeris USA oma Euroopa liitlasi vajaliku sõjavarustuse muretsemiseks. Pärast vaherahu kehtestamist 1918. aasta novembris otsustas USA anda täiendavalt krediiti nii liitlastele kui ka uutele Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile, et neil oleks võimalik lahendada toitlusküsimus ja alustada majanduse rekonstrueerimisega. Artiklis on otsitud vastust küsimusele, miks Eesti Vabariik taotles laenu, millised olid laenutingimused ja millised võimalused olid välis­laenu teenindamiseks. Samuti on vaatluse all läbirääkimised USA-ga võla tagasimaksmise üle ja võla fundeerimislepingu tingimused ning Eesti jõupingutused rahvusvahelise kohustuse täitmiseks.

References

1.        Riigiarhiiv (ERA), f 1619, n 1, s 3, l 1.

2.        Medijainen, E. Ameerika Ühendriikide de iure tunnustus Balti riikidele 1922. aastal – väärtuspõhine otsus või majanduslik kalkulatsioon. – Ajalooline Ajakiri, 2011, 2, 128.

3.        Link, A., Catton, W. American Epoch: A History of the United States since 1900. Vol I: The Progressive Era and the First World War 1900–1920. Fourth edition. Alfred A. Knopf, New York, 1973, 190.

4.        Seoses Ameerika Ühendriikide sõttaastumisega loodud Ameerika Ühendriikide Toitlusvalitsus vastutas selle eest, et Euroopas oleks piisavalt toiduvarusid nii Ameerika Ühendriikide kui ka liitlaste armee varustamiseks.

5.        Organization of American Relief in Europe, 1918–1919: Including Negotiations Leading up to the Establishment of the Office of Director General of Relief at Paris by the Allied and Associated Powers. Toim S. L. Bane, R. H. Lutz. Stanford University Press, California, Oxford University Press, London, 1943, 6.

6.        Samas, 143.

7.        Hoover, H. An American Epic. Famine in Forty-Five Nations. The Battle on the Front Line 1914–1923. Vol. III. Henry Regnery Company, Chicago, 1961, 541.

8.        Organization of American Relief, 144–145; Burner, D. Herbert Hoover. A Public Life. Atheneum, New York, 1984, 114.

9.        Organization of American Relief, 3.

10.     Samas.

11.     Burner, D. Herbert Hoover, 117.

12.     Vt ERA, f 31, n 1, s 1492, l 1–3.

13.     Humanitaarabi kohta vt Loit, A. Välismaa humanitaarabi Eestile Vabadussõja ajal 1919–1922. – Acta Historica Tallinnensia, 2002, 6, 70–83.

14.     ERA, f 1619, n 1, s 3, l 61, 62.

15.     ERA, f 1619, n 1, s 24, l 3.

16.     Samas, l 4.

17.     Samas, s 55, l 24.

18.     ERA, f 1012, n 1, s 85, pagineerimata. Eesti valitsuse ja ARA vahel sõlmitud leping, 10. mai 1919.

19.     Samas, pagineerimata. Põllumajandusministri tõend ARA-lt saadud kauba kohta, 17. mai 1919.

20.     Samas, pagineerimata. Põllumajandusministri T. Pooli kinnituskiri kauba kättesaamise kohta, 29. mai 1919.

21.     Samas, pagineerimata. Eesti valitsuse ja ARA vaheline laenuleping, 7. august 1919.

22.     Samas, pagineerimata. Erilised riigikassa obligatsioonid 946 140, 872 946 ja 895 514 dollari väär­tuses, 11. august 1919.

23.     Vt ERA, f 957, n 12, s 62, l 132, 135.

24.     ERA, f 66, n 16, s 35b, l 668–669.

25.     ERA, f 1624, n 1, s 52, l 1, 1p.

26.     Parker, E. Final Report of United States Liquidation Commission. Government Printing Office, Washington, 1920, 5.

27.     Samas.

28.     Rhodes, D. Reassessing “Uncle Shylock”: the United States and the French war debt, 1917–1929. – The Journal of American History, 1969, 55, 4, 788.

29.     Parker, E. Final Report of United States, 11.

30.     Samas, 28.

31.     Samas.

32.     Parker, E. Final Report of United States, 28–29.

33.     Samas, 29.

34.     Samas; ERA, f 1619, n 1, s 3, l 169. Kuigi pole teada põhjust, miks valitsusele eelistati äri­ühingut, võib oletada, et otsust mõjutas see, et USA polnud Eesti Vabariiki de iure tunnus­tanud. Ka Lätile ja Leedule müüdi kaupa läbi kaubandusorganisatsioonide.

35.     Parker, E. Final Report of United States, 29.

36.     Samas, 30.

37.     ERA, f 1619, n 1, s 3, l 128.

38.     ERA, f 80, n 1, s 2226, l 136–139.

39.     Samas, l 129–130.

40.     ERA, f 80, n 3, s 2536, l 11.

41.     Võlakirjad vt ERA, f 957, n 12, s 62, l 124, 126, 128.

42.     Samas, l 112.

43.     ERA, f 31, n 3, s 5188, l 2.

44.     ERA, f 31, n 1, s 15, l 36p.

45.     Samas, l 38p.

46.     Asutava Kogu protokollid. 2. istungjärk, 1919, protokoll nr 46, 15. august, veerg 766.

47.     Samas, veerg 767.

48.     Spectator. Tallinnas, 19. aug. 1919. – Päevaleht, 19.8.1919. Ilmselt pidas autor Eesti välis­valuuta peamise allikana silmas eksporti.

49.     Asutava Kogu protokollid. 2. istungjärk, 1919, protokoll nr 48, 21. august, veerg 869–871.

50.     Samas, veerg 871–872.

51.     ERA, f 15, n 2, s 459, l 3, 3p.

52.     Riigi Teataja (RT) 1919, 60, 117.

53.     Ernst Russi lasti kohta vt täpsemalt ERA, f 957, n 12, s 62, l 55.

54.     ERA, f 957, n 11, s 171, l 38.

55.     2. juunil 1919 saabus Eestisse aurulaevaga Lake Vinnico nisujahu, konservliha, kondenspiim; 1. juulil laevaga Lake Strabo nisujahu; 4. juunil laevaga Ranko rukkijahu, nisujahu, riis, sea­pekk, oad; 15. juulil laevadega Travers ja St Clair sealiha, maisijahu, kondenspiim; 25. juulil laevaga Therese Horn nisujahu, rukkijahu; 12. augustil laevaga Slavonia nisu- ja rukkijahu. Vt ERA, f 957, n 11, s 171, l 20.

56.     ERA, f 957, n 11, s 171, l 20.

57.     ERA, f 31, n 3, s 5924, l 2.

58.     ERA, f 73, n 1, s 641, l 98; Parker, E. Final Report of United States, 30.

59.     Moulton, H., Pasvolsky, L. World War Debt Settlements. Macmillan, New York, 1926, 79.

60.     Revalise kaudu ostetud kaupade edasimüügist saadud kasumi kohta vt ERA, f 80, n 3, s 2536, l 14–17.

61.     ERA, f 80, n 3, s 2536, l 19.

62.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 43.

63.     ERA, f 80, n 3, s 2536, pagineerimata. Seletuskiri Riigikontrolöri aruande kohta OÜ Revalise asjas.

64.     Siegel, K. Loans and Legitimacy. The Evolution of Soviet-American Relations, 1919-1933. Kentucky University Press, Kentucky, 1996, 60.

65.     Leffler, M. The origin of Republican war debt policy, 1921–1923. – The Journal of American History, 1972, 59, 3, 586.

66.     Samas, 588.

67.     Samas.

68.     Rhodes, D. Reassessing “Uncle Shylock”, 791.

69.     Samas.

70.     Siegel, K. Loans and Legitimacy, 61. 1922. aasta sügisel juba Maailmasõja Välisvõlgade Komis­joni liikmena nõudis H. Hoover, et võlgnikriigid peavad kõik oma võlad USA-le täies ulatuses tagasi maksma, kuid siiski soovis ta võla intresside osas järeleandmisi teha.

71.     Leffler, M. The origin of Republican war debt policy, 591.

72.     An act to create a commission authorized under certain conditions to refund or convert obligations of foreign governments held by the United States of America and for other purposes. – Rmt: Moulton, H., Pasvolsky, L. World War Debt Settlements, 221–223.

73.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 11, 12, 13.

74.     Grant, P. President Warren G. Harding and the British war debt question, 1921–1923. – Presidential Studies Quarterly, 1995, 25, 3: Civil Rights and Presidential Leadership, 479.

75.     Moulton, H., Pasvolsky, L. World War Debt Settlements, 27.

76.     Samas.

77.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 2.

78.     Jullinen, P. Eesti Vabariigi sõjavõlg Ameerika Ühendriikidele. – Kleio. Teaduslik-populaarne ajaloo almanahh, 1989, 2, 58.

79.     Eesti tunnustamise kohta vt Medijainen, E. Ameerika Ühendriikide de iure tunnustus Balti riikidele 1922. aastal – väärtuspõhine otsus või majanduslik kalkulatsioon.

80.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 5.

81.     Samas, l 6.

82.     Samas, l 11–13.

83.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 23.

84.     Samas, l 26.

85.     Vt Moulton, H., Pasvolsky, L. World War Debt Settlements, 226–240.

86.     Leffler, M. The origin of Republican war debt policy, 599.

87.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 20.

88.     Samas.

89.     Samas, l 27–28.

90.     Samas, l 31–32.

91.     Samas, l 37.

92.     Samas, l 107. USA ja Soome vahelise võlgade fundeerimislepingu kohaselt tuli Soomel 9 mil­joni dollari suurune võlg USA-le tasuda 62 aasta jooksul. Võlaintress oli 3% aastas kuni 1932. aastani ja sealt edasi kuni võla täieliku kustutamiseni 3,5% aastas. Intressi tuli maksta kaks korda aastas: 15. juunil ja 15. detsembril. Leping vt Moulton, H., Paslovsky, L. World War Debt Settlements, 241–252.

93.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 107.

94.     Leffler, M. The origin of Republican war debt policy, 600.

95.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 38–51.

96.     Samas, l 49.

97.     Samas, l 48–49.

98.     Samas, l 67.

99.     ERA, f 957, n 12, s 62, l 69.

100. Samas, l 70, 73.

101. Samas, l 75.

102. Samas, l 79, 80.

103. Samas, l 92, 93.

104. Rhodes, D. Reassessing “Uncle Shylock”, 794; ERA, f 957, n 12, s 62, l 102.

105. ERA, f 957, n 12, s 62, l 105.

106. Samas, l 140.

107. Eesti-Suurbritannia fundeerimisleping sõlmiti 24. juulil 1925. Eestil tuli tasuda võlg Suur­britanniale 30 aasta jooksul. Perioodil 1926–1940 tuli tasuda aastas 40 000 naela ja perioodil 1941–1955 80 000 naela aastas. Juhul kui Eesti jätab osamakse tasumata, tuleb sellelt osalt maksta intressi 6% aastas kuni maksmata osa tasumiseni. Vt RT 1925, 197/198, 136.

108. ERA, f 957, n 12, s 62, l 142.

109. ERA, f 957, n 2, s 62, l 144–145p.

110. RT 1926, 36, 70.

111. Vt maksegraafikut ERA, f 31, n 3, s 5188, l 2p–3.

112. 1926. aastal 100 000 dollarit, 1927. aastal 150 000 dollarit, 1928. aastal 200 000 dollarit, 1929. aastal 250 000 dollarit ja 1930. aastal 300 000 dollarit.

113. Vt ERA, f 31, n 3, s 5188, l 2p.

114. ERA, f 31, n 3, s 5924, l 5.

115. ERA, f 31, n 3, s 5188, l 3.

116. Samas, s 5924, l 1, 4.

117. Samas, l 1.

118. ERA, f 1608, n 2, s 553, l 72.

119. Samas, l 53.

120. Hoover, H. An American Epic, 542.

121. Kuusterä, A., Tarkka, J. Bank of Finland 200 Years, I: Imperial Cashier to Central Bank. Otava, Helsinki, 2011, 504.

122. ERA, f 1608, n 2, s 553, l 86.

123. Samas, l 94, 94p.

124. ERA, f 957, n 13, s 553, l 45–47.

125. ERA, f 1608, n 2, s 553, l 103.

126. Samas, s 554, l 33–34.

127. ERA, f 1608, n 2, s 553, l 55. Selle makse hulka olid arvestatud ka 15. detsembriks 1930 maksmata jäänud põhivõla osa 21 000 dollarit ja intress 48 435 dollarit.

128. Samas, s 553, l 55.

129. ERA, f 31, n 2, s 237, l 1.

130. ERA, f 1608, n 2, s 553, l 131–133.

131. Samas, l 153–157.

132. Text of the President’s message to Congress on status of the war debts. – New York Times, 2.6. 1934.

133. ERA, f 1608, n 2, s 553, l 115, 116; s 554, l 150.

134. Samas, s 553, l 138–140.

135. ERA, f 969, n 5, s 410, l 25.

136. RT 1929, 28, 181; 1933, 30, 211.

137. ERA, f 1608, n 2, s 554, l 9.

138. Samas, s 553, l 161; s 554, l 13.

139. Samas, s 554, l 15–16.

140. Samas, l 24.

141. Text of the President’s message to Congress; ERA, f 1608, n 2, s 554, l 150.

142. ERA, f 1608, n 2, s 554, l 28.

143. ERA, f 1608, n 2, s 554, l 26, 32.

144. Text of the President’s message to Congress.

145. Vt Text of the President’s message to Congress.

146. ERA, f 1608, n 2, s 554, l 32, l 46, 46p, 52.

147. Samas, l 60, 63.

148. Samas, l 65, 66.

149. Teateid võla maksmata jätmise kohta aastail 1936–1939 vt ERA, f 1608, n 2, s 554, l 76, 84, 111, 122, 127, 137, 140, 145, 148.

150. ERA, f 1608, n 2, s 554, l 129, 129p, 140.

151. Samas, l 156.

Hoover, H. An American Epic, 542; Organization of American Relief, 6.

Back to Issue