Languages and censuses in Estonia
While some census categories are not devised with an academic purpose (Arel 2002), census data include many self-reported variables of languages and national or ethnic identity. Census categories have been influenced by past practices and pre-census politics in most countries involved in enumeration. The paper briefly outlines some ideological and political aspects of censuses and the history of censuses in Estonia. Based on the census data the paper focuses on two issues: 1) what (foreign) languages Estonian residents master and how the share of those languages has changed over the years; 2) what can be concluded from the 2011 enumeration of local varieties. Compared to 1934, the bigger share of Estonian residents has indicated the knowledge of foreign languages in 2011. English has remarkable prominence compared to other language, except Russian, which has gained speakers by immigration. 15% of permanent residents with Estonian as the mother tongue also claimed the proficiency of Estonian dialects. As the bigger share of speakers of island, Mulgi and Võru dialects reside outside the traditional dialect area, the question arises: whether the term „dialect” is appropriate after all. Finally we propose two terms – dominant and non-dominant languages – borrowed from Benson and Kosonen (2012) for a wider use.
Anderson, Benedict 1991 (1983). Imagined Communities. Chicago: University of Chicago Press.
Anniste jt 2012 = Kristi Anniste, Tiit Tammaru, Enel Pungas, Tiiu Paas. Dynamics of educational differences in emigration from Estonia to the old EU member states. – Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences 16 (1), 219–235.
Anniste, Kristi, Tiit Tammaru 2014. Ethnic differences in integration and intentions of return migration: a study of Estonian migrants in Finland. – Demographic Research 30 (13), 377–412.
Antso, Siim 2012. Etnodialektoloogiline uurimus õpilaste murdetundmisest. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
Appadurai, Arjun 2005 (1996). Modernity at Large. Cultural Dimensions of Globalization. University of Minnesota Press.
Appadurai, Arjun 2006. Fear of Small Numbers. An Essay on the Geography of Anger. Durham/London: Duke University Press.
http://dx.doi.org/10.1215/9780822387541 .
Arel, Dominique 2002a. Demography and politics in the first post-soviet censuses: mistrusted state, contested identities. – Population (English Edition) 57 (6), 801–827. http://dx.doi.org/10.3917/pope.206.0801.
Arel, Dominque 2002b. Language categories in censuses: backward- or forward-looking. – Census and Identity. The Politics of Race, Ethnicity, and Language in National Censuses. Ed. David I. Kertzer, Dominique Arel. Cambridge: Cambridge University Press, 92–120.
Benson, Carol, Kimmo Kosonen 2012. A critical comparison or language-in-education policy and practice in four southeast Asian countries and Ethiopia. – Multilingual Education and Sustainable Diversity Work. From Periphery to Centre. Ed. Tove Skutnabb-Kangas, Kathleen Heugh. London: Routledge, 111–137.
Blackledge, Adrian 2005. Discourse and Power in a Multilingual World. Philadelphia, PA: John Benjamins.
http://dx.doi.org/10.1075/dapsac.15 .
Blommaert jt 2005 = Jan Blommaert, James Collins, Stef Slembrouck. Spaces of multilingualism. – Language & Communication 25 (3), 197–216.
http://dx.doi.org/10.1016/j.langcom.2005.05.002 .
Bourdieu, Pierre 1977 (1971). Outline of a Theory of Practice. Cambridge, New York: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511812507.
Bourdieu, Pierre 2003 (1994). Praktilised põhjused. Teoteooriast. Tallinn: Tänapäev.
Dave, Bhavna 2004. Entitlement through numbers. Nationality and language categories in the first post-Soviet census of Kazakhstan. – Nations and Nationalities 10 (4), 439–459.
Dulitšenko, Aleksandr 2004. „Nil mortalibus arduum est!” ehk kui palju keeli suudab inimene ära õppida? – Maailmakeele otsinguil ehk Interlingvistika kõigile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 25–36.
Eesti raport 2008 = Keelehariduspoliitika ülevaade. Eesti raport. Koost. Made Kirtsi, Birute Klaas, Irene Käosaar, Kristi Mere, Järvi Lipasti, Hele Pärn, Maie Soll, Anastassia Zabrodskaja, Tõnu Tender (komisjoni esimees), Ülle Türk, Jüri Valge, Silvi Vare; retsensendid Martin Ehala, Urmas Sutrop; keeletoimetaja Kersti Kaldma. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. http://ekn.hm.ee/node/38 (28.02.2014).
Eesti Vabariigi põhiseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002 (28.02.2014).
Eichenbaum, Külli (toim.) 1998. Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus. Ajaloolise Setomaa põlisasustuse säilimise võimalused. Võro Instituudi uurmistüü Setomaal 1997. aastagal. (= Võro Instituudi toimõtiseq 2.) Võro: Võro Instituut.
Eichenbaum, Külli, Kadri Koreinik 2008. Kuis eläs mulgi, saarõ ja võro kiil? Kohakeelte seisundiuuring Mulgimaal, Saaremaal ja Võrumaal. (= Võro Instituudi toimõndusõq 21.) Võro: Võro Instituut.
ELDIA = European Language Diversity for All. http://www.eldia-project.org (28.02.2014).
EMK 2002 = Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. Toim. Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Eurobaromeetri uuring „Eurooplased ja keeled” 2001, 2006, 2012. http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-679_et.htm (28.02.2014).
Euroopa keeleoskusuuring 2012. http://uuringud.ekk.edu.ee/est/euroopa-keeleoskusuuring/ (28.02.2014).
Jakobson, Carl Robert 1868. Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. – Kolm isamaa kõnet, I. http://et.wikisource.org/wiki/Eestirahva_valguse-,_pimeduse-_ja_koiduaeg (28.02.2014).
Juhkason jt 2012 = Grete Juhkason, Andreas Kalkun, Liina Lindström, Helen Plado. Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.–2011. aasta välitööde põhjal. – Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Finnic borders. [Konverents 27.–29. oktoober 2012, Nakatu, Võrumaa.] Toim. Jüvä Sullõv. (= Võro Instituudi Toimõndusõq 26.) Võro: Võro Instituut, 11–29.
Jääts, Indrek 2013. LUGEGE MEID ÜLE! Kagu-Eesti etnoregionalistlikud liikumised ja viimane rahvaloendus. – Akadeemia 6, 1077–1110.
Keeleseadus 1995. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13290329 (28.02.2014).
Keeleseadus 2011. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013040 (28.02.2014).
Kertzer, David, Dominique Arel 2004. Census and Identity. The Politics of Race, Ethnicity, and Language in National Censuses. Cambridge, UK: Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511606045 .
Koreinik, Kadri 2013. Võrukeelsus ja mitmekeelsus ELDIA projekti andmete valguses. – Oma Keel 1, 75–83.
Koreinik, Kadri, Karl Pajusalu 2007. Language naming practices and linguistic identity in South‑Eastern Estonia. – Language and Identity in the Finno-Ugric World. Proceedings of the Fourth International Symposium on Finno-Ugric Languages at the University of Groningen May 17-19, 2006. Ed. Rogier Blokland, Cornelius Hasselblatt. (= Studia Fenno-Ugrica Groningana 4.) Maastricht: Shaker.
Koreinik, Kadri, Kristiina Praakli 2013. Keele kestlikkuse ja kao konstrueerimine poolavalikes diskursustes. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 9. Toim. Helle Metslang, Margit Langemets, Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, 131–148.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.09 .
Manakov 2004 = Андрей Г. Maнaкoв. На стыке цивилизаций: тнокультурная география запада России и стран Балтии. Псков: Псковский государственный педагогический институт им. С. М. Кирова. Псковскoe oтделение Русского географического общества.
Manakov 2009 = Андрей Г. Maнaкoв. Динамика численнности сету Печорского района в ХХ – начале ХХ века. – Изборск и его округа. Материалы международной научно‑практической конференции 2007–2008 гг. Изборск, 40–44.
Mufwene, Salikoko 2008. Language Evolution. Contact, Competition and Change. Continuum International Publishing Group.
Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio.
Nabhan, Gary P. 2001. Cultural perceptions of ecological interactions: an „endangered people’s” contribution to the conservation of biological and linguistic. – On Biocultural Diversity. Linking Language, Knowledge, and the Environment. Ed. Luisa Maffi. Washington & London: Smithsonian Institution Press, 145–156.
Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre. Karksi verb. – Keel ja Kirjandus 9, 529–543.
Pajusalu, Karl 2003. Estonian Dialects. – Estonian Language. Ed. Mati Erelt. (= Linguistica Uralica. Supplementary series 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers, 231–272.
Pajusalu, Karl 2013. Eesti keeleala piirid. – Keel ja Kirjandus 3, 210–213.
Phillipson, Robert 1992. Linguistic Imperialism. Oxford: Oxford University Press.
Phillipson, Robert 2006. Language policy and linguistic imperialism. – An Introduction to Language Policy. Theory and Method. Ed. Thomas Ricento. Malden, MA, USA; Oxford, UK: Blackwell Publishing, 346–361.
Pungas jt 2012 = Enel Pungas, Ott Toomet, Tiit Tammaru, Kristi Anniste. Are better educated migrants returning? Evidence from multi-dimensional education data. – NORFACE Working Papers 18, 1–33.
PRÕK 2011 = Põhikooli riiklik õppekava, lisa 2 (ainevaldkond „Võõrkeeled” (2010)). http://www.oppekava.ee/images/9/92/Lisa2_ainevaldkond_voorkeeled.pdf (28.02.2014).
Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex.
Raamdokument 2007 = Euroopa keeleõppe raamdokument. Õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. http://www.hm.ee/index.php?044980 (28.02.2014).
Rahvaloendus 1922 = Eesti riikline statistika. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. 1922. a. üldrahvalugemise andmed. I, 1924. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.
Rahvaloendus 2000 = 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II, Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus. http://www.stat.ee/20315 (28.02.2014); 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. Üldinfo. http://www.stat.ee/20351 (28.02.2014); Statistika andmebaas: Rahva ja eluruumide loendus 2000. Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp (28.02.2014); Isikuleht, küsimus 14.
http://www.stat.ee/20371 (28.02.2014).
Rahvaloendus 2011 = Statistika andmebaas: Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp (28.02.2014).
Rahvastiku koostis 1934 = Rahvastiku koostis ja korteriolud. 1. III 1934 rahvaloenduse andmed. II, 1935. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo.
REL 2011 Isikuankeet = Rahva ja eluruumide loendus 2011. http://www.stat.ee/public/files/aruandevormid/30001140811.pdf (28.02.2014).
Scott, James C. 1998. Seeing Like a State. How Certain Schemes to Improve the Human Condition Have Failed. Yale Agrarian Studies Series. New Haven: Yale University Press.
Selirand, Jüri, Karl Siilivask 1996. Eesti maast ja rahvast. Muinasajast maailmasõjani. Tallinn: Olion.
Shohamy, Elana, Durk Gorter 2009. Introduction. – Linguistic Landscape: Expanding the Scenery. Ed. Elana Shohamy, Durk Gorter. New York: Routledge, 1–10.
Siiner jt 2008 = Maarja Siiner, Tõnu Tender, Triin Vihalemm. Piirkondlike keelekujude tunnustamisest Eestis ja Prantsusmaal Euroopa keelepoliitika taustal. – Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2007), 200–221.
Skuttnabb-Kangas, Tove 2002. Why should linguistic diversity be maintained and supported in Europe? Some arguments. – Language Policy Division, Council of Europe, Strasbourg. http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/Source/Skutnabb-KangasEN.pdf (28.02.2014).
Tammaru jt 2010 = Tiit Tammaru, Kaja Kumer-Haukanõmm, Kristi Anniste. Eesti diasporaa kujunemise kolm lainet. – Eestlased ja eesti keel välismaal. Toim. Kristiina Praakli, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 35–57.
Tannberg, Ene, Tõnu Tannberg 1989. Rahvaloenduse algusaastatest Eestis. – Kleio. Teaduslik‑populaarne ajaloo almanahh 2. Tartu Ülikool, 29–34.
Tender, Tõnu 2008. Mõnda 1934. ja 1995. aasta keeleseadusest: ühist ja erinevat. – Õiguskeel, 154–159. http://www.just.ee/39014 (28.02.2014).
Tender, Tõnu 2009. Mõnda Eesti keelepoliitikast: vähemus- ja regionaalkeeltest. Vene põlisvähemus Eestis ja Euroopas. Tartu-Kolkja, 2.–3.X 2008. Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit. http://www.estblul.ee/FILES/2008OldBelievers/11-10.02-tender_est.pdf (28.02.2014).
Tender, Tõnu 2010. Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal. (= Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis 9.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tiit, Ene-Margit 2011a. Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust. Tallinn: Statistikaamet.
Tiit, Ene-Margit 2011b. Statistika ajaloost. – Eesti Statistika Kvartalikiri 2, 6–31.
Tisliar, Pavol 2013. Ethnicity and the population of Slovakia between 1919 and 1940. – European Researcher 42 (2), 429–436.
Tõnisson, Jaan 1929. Inglise keel esimeseks võõrkeeleks meie koolides. Jaan Tõnissoni kõne riigikogus. – Postimees 17. II.
Vahtre, Sulev 1973. Eesti talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858). Ajaloolis-demograafiline uurimus. Tallinn: Eesti Raamat.
