What are your thoughts doing while mõlk’ing?
This paper tackles the semantic development of the Estonian verb mõlkuma, which is unique because it designates the periodic nature of thought processes. The paper takes the viewpoint of cognitive semantics and the embodiment hypothesis, which predicts that the highly abstract concepts of human mental activity are historically rooted in more concrete and embodied concepts.
Based on analysis of both synchronic and diachronic data, it is concluded that, in this particular case, two main bodily-related source domains – physical motion and perception – play a role. The motion is considered to be of the non-translocational kind, which is motivated by the preconceptual image-schema of cycle, rather than of the translocational kind that makes use of the path image schema. With regard to the domain of perception, the analysis reveals connections to both visual and auditory subdomains in which the preconceptual image-schema of cycle again functions as the experiential basis for conceptualizing the periodic and recurrent nature of perceptions.
In addition, the study found that what contributes to the contemporary meaning of ’periodic thought processes’ is not only its semantic core – the image-schema of cycle and its gradual shifts to the other domains – but also respective syntactic changes. The conceptual metaphor ideas are independent entities is probably a key here, as it enables thoughts and other mental representations to be used in the position of a clausal subject, which reveals their partial independence from their human ’owner’. The construction in which the verb mõlkuma currently appears contains an obligatory locative modifier that refers to the mental container (mind, head), while the owner (of both the container and the ideas) is left to carry the syntactic role of non-obligatory possessive modifier. The entire process is depicted as taking place in the owner’s mental container for a long time, as a recurrent cycle, regardless of the owner’s will.
The paper argues that what appears as a synchronic mental leap between domains might actually present itself as a chain or even a network of changes if the historical data are taken into account. The analysis reveals several possible etymological origins and parallel routes to the contemporary meaning. Apart from the possibility that the verb has an Estonian imitative root, it could also be a Russian loan word, мелькать, which means ’twinkle’, or a prehistoric relict that shares the same root as Indo-European words designating ’milk’ and ’milking’. Another possibility is the Proto-Baltic root * malfik-a- ’a gulp’. However, the actual etymology of this word remains to be discovered by future research.
Baran, Anneli 2004. Fraseoloogilistest liitnimisõnadest. – Mäetagused 27, 157–165.
Barsalou, Lawrence 1999. Perceptual symbol systems. – Behavioral and Brain Sciences 22, 577–660. http://dx.doi.org/10.1017/S0140525X99002149.
Degel, Larissa 2007. Intellektuaalsfäär intellektuaalseid võimeid tähistavate sõnade kasutuse põhjal eesti ja vene keeles. (= Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 7.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Efremova 2000 = Татьяна Ф. Ефремова. Новый словарь русского языка. Толково-словообразовательный. – Библиотека словарей русского языка. Москва: Русский язык; http://www.efremova.info/ (23.03.2010).
EKG I = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Peatoim. Mati Erelt, toim. Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus;
http://www.eki.ee/books/ekk09/ (23.03.2012).
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6, 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.eki.ee/dict/ekss/ (17.03.2012).
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Käsikiri Eesti Keele Instituudis.
Gibbs, Raymond W. Jr. 2007 (2005). Embodiment and Cognitive Science. Cambridge: Cambridge University Press.
Johnson, Mark 1987. The Body in the Mind: The Bodily Basis of Meaning, Imagination, and Reason. Chicago and London: The University of Chicago Press.
Jäkel, Olaf 1995. The metaphorical conception of mind: „Mental activity is manipulation”. – Language and the Cognitive Construal of the World. Ed. John R. Taylor, Robert E. MacLaury. (= Trends in Linguistics. Studies and monographs 82.) Berlin, New York: Mouton de Gruyter, 197–230.
http://dx.doi.org/10.1515/9783110809305.197.
Kallas jt 2012 = Jelena Kallas, Maria Tuulik, Madis Jürviste. Leksikograafilise tarkvara Sketch Engine’i eesti keele moodul. – Word and concept in the Estonian and Finno-Ugric languages. (= Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 3–1.) Tartu: ESUKA – JEFUL, 57–77.
Labi, Kanni 2006. Eesti regilaulude verbisemantika. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lakoff, George, Mark Johnson 1999. Philosophy in the Flesh: The Embodied Mind and its Challenge to Western Thought. New York: Basic Books.
Lakoff, George, Mark Johnson 2011. Metafoorid, mille järgi me elame. Gigantum Humeris. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Langacker, Ronald 1987. Foundations of Cognitive Grammar. I, Theoretical Prerequisites. Stanford: Stanford University Press.
Levin, Beth 1993. English Verb Classes and Alternations: A Preliminary Investigation. Chicago: The University of Chicago Press.
Masing, Uku 2004. Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust. Tartu: Ilmamaa.
Ojansuu, Heikki 1922. Eesti etümoloogiad. – Eesti Keel 4-5, 137–139.
Peegel, Juhan 2004. Nimisõna poeetilised sünonüümid regivärssides. Teine, läbi vaadatud ja ühtlustatud trükk. Eesti Keele Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; http://www.keelevara.ee/login/?d=poeetilised_synonyymid (02.09.2012).
Preobraženskij 1959 = Александр Г. Преображенский. Этимологический словарь русского языка. Государственное издательство иностранных и национальных словарей.
Raun, Alo 1982. Etümoloogiline teatmik. Toronto: Maarjamaa; http://portaal.eki.ee/dict/raun (23.03.2012).
Rosch, Eleanor 1978. Principles of categorization. – Cognition and Categorization. Ed. Eleanor Rosch, Barbara B. Lloyds. Hillsdale, NJ: Erlbaum, 27–48.
Ross jt 2001 = IAAK. Kristian Jaak Peterson 200. Toim. Kristiina Ross, Urmas Sutrop, Jaan Undusk, Ene Vainik, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Saareste, Andrus 1958–1979. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne: Avec un index pourvu des traductions en français I–IV & indeks. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti.
Sarv, Mari 1999. Regilaul: Clearing the alliterative haze. – Folklore: An Electronical Journal of Folklore 10. Tartu: Institute of the Estonian Language, 126–140.
Sutrop, Urmas 1999a. Meie esivanemate rahvatarkus ja maailmapilt: mida keel mäletab? – Mäetagused 11, 113–119.
Sutrop, Urmas 1999b. Evolutsiooniline psühholoogia: kas meie teadvus on pärit kiviajast? – Vikerkaar 2-3, 116–123.
Sutrop, Urmas 2004. Eesti keele maailmapildist: meel, hing ja vaim. – Mäetagused 24, 99–108.
Sweetser, Eve E. 1990. From Etymology to Pragmatics: The Mind-body Metaphor in Semantic Structure and Semantic Change. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511620904.
Zlatev jt 2010 = Jordan Zlatev, Johan Blomberg, Caroline David. Translocation, language and the categorization of experience. – Language, Cognition and Space. The State of the Art and New Directions. Ed. Vyvyan Evans, Paul Chilton. (= Advances in Cognitive Linguistics.) London: Equinox Publishing, 389–418.
Undusk, Jaan 2004. Eesti regivärsi parallelism ja maagilise elutunde taandumine. – Mäetagused 24, 37–57.
Vaba, Lembit 2011. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku. – Keel ja Kirjandus 10, 734–763.
Vainik, Ene 1992. Genereerib inimene, mitte grammatika. – Keel ja Kirjandus 3, 156–160; 4, 216–223.
Vare, Silvi 2012. Eesti keele sõnapered. Tänapäeva eesti keele sõnavara struktuurianalüüs. I–II. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
VES = Vene-eesti sõnaraamat. I–II, 2000. Toim. Helle Leemets ja Henn Saari (А–кулик), Helle Leemets ja Rein Kull (кулинар–пятью), Tiiu Erelt ja Asta Õim (Р–Я). Teine, parandatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Instituut; http://portaal.eki.ee/dict/ves/ (02.09.2012).
Viberg, Åke 1984. The verbs of perception: a typological study. – Explanations for Language Universals. Ed. Brian Butterworth, Bernard Comrie, Östen Dahl. (= Linguistics 21.) Berlin: Mouton, 123–162.
Wiedemann, Ferdinand J. 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-Deutsches Wörterbuch. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
Winters jt 2010 = Margaret E. Winters, Heli Tissari, Kathryn Allan (ed.). Historical Cognitive Linguistics. (= Cognitive Linguistics Research 47.) Berlin: Mouton de Gruyter.
Õim, Asta 1991. Sünonüümisõnastik. Tallinn: Asta Õim; http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid (17.03.2012).
Õim, Haldur 1997. Eesti keele mentaalse maailmapildi allikaid ja piirjooni. – Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. Toim. Mati Erelt, Meeli Sedrik, Ellen Uuspõld. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7.) Tartu: Tartu Ülikool, 255–268.
