1. Just seda terminit kasutati tolle aja üliõpilasseltside artiklites: nt Moora, H. Demokraatia rah­vusliku kandejõuna. – Rmt: Võim ja vaim. Album Eesti Üliõpilaste Selts “Veljesto” 20-ks aasta­päevaks. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu, 1940, 6; Semper, J. Kultuuri päevaküsimusi. – Rmt: Eesti Üliõpilaste Seltsi Album, XI. Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, Tartu, 1940, 29.

2. Terminist: Moora, H. Demokraatia rahvusliku kandejõuna, 6.

3. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn, 2001, 284–286; ajastu Eesti ajaloo sündmustest üldisemalt vt nt Zetterberg, S. Viron historia. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia, 118.) Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Hämeen­linna, 2007, 548–557.

4. Taustast nt Ilmjärv, M. Diplomaatiline taust. – Rmt: Sõja ja rahu vahel. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Koguteos. I köide. S-Keskus, Tallinn, 2004, 5–140.

5. Nii iseloomustas olukorda arheoloogiaprofessor Harri Moora (1900–1968) oma EÜS Veljesto 20. aastapäeva puhul peetud kõnes 24.2.1940 (Moora, H. Demokraatia rahvusliku kandejõuna, 5–6); võtetestvt Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 288.

6. Probleemiks oli praktiliste, tootvate erialade alaesindatus (nt Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 57).

7. Grönberg, A. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu, II. Eesti Üliõpilaste Seltsi Vanematekogu Kirjastus, Montreal, 1985, 365–383; Loorits, O. Eesti ajaloo põhiprobleemid. (Iseseisvuslaste kirjavara, 11.) Sweden, 1955, 164–168, 172; Mägi, A. Mis meelde on jäänud. Episoode ja meeleolusid. Ilmamaa, Tartu, 2001, 109, 118–119; Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin? Üks vaatenurk Soome-Eesti üliõpilassuhete arengule 1920.–1930. aastatel. – Rmt: Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1944. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2005, 232–234.

8. Moora, H. Demokraatia rahvusliku kandejõuna, 6–7.

9. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 308.

10. Mõiste ajaloolist tausta selgitas rahvaluuleteadlane Oskar Loorits (1900–1961) – EÜS-ist lah­kunud EÜS Veljesto asutaja (1920), kes hiljem ühines hoopis EÜS Ühendusega – oma artiklites “Eesti haritlaskonna kujunemiskäigust” ja “Eesti eliidi kriisist ärkamisaja taustal”, mis ta aval­das kogumikus: Loorits, O. Oma rada. Programmartikleid uue Eesti loomisel 1934–1938. Kuldkiri, Tallinn, 1939, 35–53, 84.

11. Probleemi käsitleti muuhulgas üliõpilasorganisatsiooni Raimla kogumikus: Omariikluse süven­damisel. Ü. S. Raimla koguteos. Peatoim J. Parijõgi. Ü. S. Raimla Kirjastus, Tartu, 1938; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 15–16, 18–22; Laaman, E. Meie haritlaskonna välja­vaateist, 23–27; õigusteadlane ja prokurör Richard Räägo (1893–1941) ning ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman (1888–1941) olid Raimla vilistlased, Räägo oli 1930. aastate keskpaiku ka vilistlaskogu esimees.

12. Nt ajaloodoktor ja -professor Hans Kruus (1891–1976), EÜS-i vilistlane, analüüsis võõrandu­mise probleemi Akadeemias: Kruus, H. Isik, ühiskond ja riik. – Akadeemia, 1937, 4, 201–209; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (A). – Akadeemia, 1937, 5, 265–276; prob­lee­mistikku sünteesis Veljesto “peaideoloog” August Annist (1899–1972) 1940. aasta algul: Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus. – Rmt: Võim ja vaim, 15–39; samuti käsitles probleemistikku 1940. aasta algul kirjanikust EÜS-i vilistlane Johannes Semper (1892–1970): Semper, J. Kultuuri päevaküsimusi, 28–29. 

13. Küsimust käsitleti korduvalt EÜS-i koosolekutel, näiteks: EÜS-i kutsutud üldkoosolek 10.10.1935, punkt 4. Tegevuskava: III. Läbikäimine teiste üliõpilasorganisatsioonidega ja IV. Osavõtt selts­kondlikust tegevusest ja rahvuskultuurilistest üritustest. Eesti Ajalooarhiiv (EAA) 1767-1-42; EÜS-i kutsutud üldkoosolek 23.4.1936, punkt 5. Läbirääkimisi, Heldur Tõnissoni sõnavõtt. EAA 1767-1; EÜS-i läbirääkimised 24.9.1936, 3. punkt tegevuskava kohta: E. Roone, E. Suur­välja, H. Tõnissoni, T. Maimi, J. Süti ja I. Tõnissoni sõnavõtud. EAA 1767-1-42.

14. Vt nt Üliõpilasleht, 1935: Kruus, H. Üliõpilane ja rahvas, 24–25; Adams, V. Eesti haritlas­konna mõõn, 259–260; A. B. (keegi ENÜS Ilmatari liikmetest). Haritlasist, keda vajab meie rahvas ja maa, 437–438; Eliaser, R. Generatsiooniküsimusi, 498–500; Adams, V. Ajavaim ja rahva eliit. Ontoloogilisi mõtteloomeid, 662. 

15. 1937. aasta Akadeemia veergudel ilmusid demokraatia ja haritlaskonna kriiside teemal järg­mi­sed artiklid: Annist, A. Vabaduspüha ja vabaduse kriis, 19–36; Eliaser, R. jun. Kahest haritlas­konnast, 287; Hellat, A. Üliõpilasorganisatsioonid poliitilise koolina, 276; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (A), 265–276; Kruus, H. Isik, ühiskond, riik, 201–209; Leps, A. Väikeriik ja diktatuur, 293–295; M. L. Demokraatiast ja distsiplineeritud demokraatiast, 136; Piip, A. Ülikooli autonoomia, 5–8; Tarvel, P. Uue põhiseaduse jõustumise puhul, 329–333; Akadeemiast kui demokraatliku opositsiooni foorumist vt Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 309, 400.

16. Ü. S. Raimla (1938): Omariikluse süvendamisel; EÜS Veljesto: Võim ja vaim (1940); EÜS (1940): Eesti Üliõpilaste Seltsi Album, XI.

17. Vaikival ajastul tegutses Kruus TÜ autonoomia kaitsjana ja tema kultuuripoliitilistes artiklites propageeriti järjekindlalt demokraatlikku eluvaadet ning haridusideaali (Eesti biograafilise leksi­koni täiendusköide. (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetised, X.) Peatoim P. Tarvel. Loodus, Tartu, 1940, 145–146). See nägemus on tänapäeval enamasti ära unustatud, kui hinnatakse Kruusi elutööd (vt nt Veispak, T. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist. – Eesti Päevaleht, 11.11.2005). Üldisemalt Kruusi filosoofilis-poliitilistest tõekspidamistest: Karja­härm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 266–269; Karjahärm, T. Hans Kruus kaugvaates. – Rmt: Kruus, H. Eesti küsimus. Koost T. Karjahärm, H. Runnel. (Eesti mõttelugu, 62.) Ilmamaa, Tartu, 2005, 7–19.

18. Oskar Loorits oli publitsistina tugevate antipaatiatega, värvikalt liialdava stiili kultiveerija. Sageli on ta iseloomustused tabavad, kuigi tekste varjutab lausa maniakaalne raev[autori märkus]. Riiakast iseloomust tulenevalt avaldas ta oma mõtteid enda toimetatud kogumikes, mitte üliõpilasseltside foorumitel. Vt viited 7 ja 10.

19. Toomas Karjahärm iseloomustab Laamanit kui veendunud demokraati ja küllaltki iseseisvat mõtlejat, kes 1930. aastatel lähenes Konstantin Pätsile. Sellele vaatamata kirjutas ta sageli opositsioonilistes väljaannetes, näiteks Akadeemias (Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 324, 328).

20. Annisti tegevusest kultuurikriitikuna vt Sepp, H. August Anni(sti) rahvuslik-demokraatlik kultuuriideaal Eesti Vabariigi algusaastail ja vaikival ajastul. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 12, 18–34.
doi:10.3176/hist.2008.1.02

21. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 229–232, 235–236, 238–239; Sepp, H. August Anni(sti) rahvuslik-demokraatlik kultuuriideaal Eesti Vabariigi algusaastail ja vaikival ajastul, 18, 24–28.

22. Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (B). – Rmt: Kruus, H. Eesti küsimus. (Eesti mõttelugu, 62.) Koost T. Karjahärm, H. Runnel. Ilmamaa, Tartu, 2005, 385.

23. Tuntud pedagoogikateadlane Aleksander Elango (1902–2004) oli üliõpilasseltsi Raimla vilist­lane. Tema teaduslik karjäär jätkus ENSV-s ja ka taasiseseisvunud Eestis.

24. Elango, A. Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast. – Rmt: Omariikluse süvendamisel. Ü. S. Raimla koguteos. Peatoim J. Parijõgi. Ü. S. Raimla Kirjastus, Tartu, 1938, 31.

25. Samas oli 1934. aastal vaid 0,6%-il töötutest lõpetatud kõrgharidus (Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 17).

26. Elango, A. Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast, 29; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (B), 387–388, 395; Laaman, E. Meie haritlaskonna väljavaateist, 27; Loorits, O. Oma rada, 33, 41–42, 49–50; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 9–15; üldjoontes võib tõdeda, et tsaariajaga võrreldes vähenesid haritlaste palgad (Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 241); V. Sirk on autorile avaldanud arvamust, et paljudel juhtudel pal­gad pigem ühtlustusid.

27. Laaman, E. Meie haritlaskonna väljavaateist, 23–25; ka Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 10.

28. J. K. Haritlane ja spets. – Akadeemia, 1938, 2, 103–105; ka Elango, A. Ääremärkusi haritlas­konna ja rahva vahekorrast, 31; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (B), 384, 392; Laaman, E. Meie haritlaskonna väljavaateist, 24; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 13–14.

30. Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (B), 385, 388–389.

31. Keskmise üliõpilase huvide piiratust rõhutas näiteks Hans Kruus (Kruus, H. Akadeemiline harit­laskond ja rahvalähedus (B), 392).

32. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatamine, 20–23; Loorits, O. Oma rada, 45–46, 56.

33. Elango, A. Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast, 32.

34. Nt Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (B) 394; Loorits, O. Oma rada, 46–48, 51–52.

35. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 293–294; Mägi, A. Mis meelde on jäänud, 118–119; tugev opositsiooniline, lausa nurkasurutust väljendav hoiak kajastub ka EÜS-i protokollides näiteks pealesurutud konvendireformi ajal, vt: EÜS-i kutsutud üldkoosolek 25.11.1937 ja EÜS-i erakorraline kutsutud koosolek 9.1.1938. EAA 1767-1-43.

36. Korp! Fraternitas Liviensise liige Arvo Mägi (1913–2004) on oma mälestuses kirjeldanud 1930. aastate teise poole korporantide kombeid ja mentaliteeti: tema arvates liikus tolleaegsete ini­meste hulgas korporatsioonide kohta mitmesuguseid valearvamusi (vt Mägi, A. Mis meelde on jäänud, 109–113).

37. Nt Elango, A. Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast, 29; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 15.

38. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 18–19; Loorits, O. Oma rada, 32–33, 37.

40. Vt nt Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 16–17; Annist, A. Uue aasta ja – uue ajastu algus. – Akadeemia, 1939, 8, 448; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahva­lähedus (B), 384, 395–396.

41. August Annist esitas valdkonna oluliste artiklite loetelu 1940. aasta kevadel: Annist, A. Rahva­lähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 15.

42. Akadeemias ilmusid 1937. aastal kõik järgnevad artiklid: Annist, A. Vabaduspüha ja vabaduse kriis, 19–36; Eliaser, R. jun. Kahest haritlaskonnast, 287; Hellat, A. Üliõpilasorganisatsioonid poliitilise koolina, 276; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (A), 265–276; Kruus, H. Isik, ühiskond ja riik, 201–209. 

43. Akadeemias ilmus kolm artiklit: J. K. Haritlane ja spets, 102–106; Laaman, E. Meie juhtkonna kriis. – Akadeemia, 1938, 4, 193–211; Susi, A. Demokraatlikust kasvatusest. – Akadeemia, 1938, 4, 212–216; Raimla kogumikus ilmus kolm artiklit: Elango, A. Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast, 28–34; Laaman, E. Meie haritlaskonna väljavaateist, 23–27; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 9–22.

44. Akadeemia veergudel ilmusid: Annist, A. Lähtekohti meie kultuuriideoloogiale. – Akadeemia, 1939, 2, 81–92; Annist, A. Uue aasta ja – uue ajastu alguses, 441–448; Evert, H. Üliõpilase kasvatus ja üliõpilasühingute reform. – Akadeemia, 1939, 3, 145–153.

45. Veljesto kogumikus: Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 15–39.

46. Nt 1937. aastal ilmus: Ruus, N. Kaks haritlaskonda.

47. 1939. aastal: Loorits, O. Oma rada.

48. Nt Loorits, O. Oma rada, 37–42; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 10–18.

49. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 20–23; Elango, A. Ääremärkusi harit­laskonna ja rahva vahekorrast, 32; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus (B), 387–388, 390–391, 395–396; Loorits, O. Oma rada, 38, 45–50.

50. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 238; Sepp, H. August Anni(sti) rahvuslik-demokraatlik kultuuriideaal Eesti Vabariigi algusaastail ja vaikival ajastul, 27.

51. Nt Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 20–23.

53. Vt nt Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 10–12.

54. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 20, 31; Elango, A. Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast, 33; Kruus, H. Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus, 393; Loorits, O. Oma rada, 84–91; Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 174–179.

55. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 30–31, 35–39; Elango, A. Ääre­märkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast, 33–34.

56. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 32–35; Kruus, H. Akadeemiline haritlas­kond ja rahvalähedus (B), 391–392; Laaman, E. Meie haritlaskonna väljavaateist, 26; Loorits, O. Oma rada, 47; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 14–22.

57. Nt Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 34; Laaman, E. Meie haritlas­konna väljavaateist, 22–27; Loorits, O. Oma rada, 39–42, 47, 49, 52–53; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 14, 16–22.

58. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 30–34; Kruus, H. Akadeemiline harit­laskond ja rahvalähedus (B), 391–392; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 14, 21–22.

59. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 20–22, 34; Loorits, O. Oma rada, 39, 56–57; Räägo, R. Meie poliitilise juhtkonna probleemist, 15.

60. Sepp, H. Kultuurisild või kaitseliin?, 231–232.

62. Karjahärm, T., Sirk, V. Vaim ja võim, 293–294.

63. Vaikiva ajastu juhtide hulka kuuluv Kaarel Eenpalu (endine Karl-August Einbund), kes kujun­das uue autoritaarse sisepoliitika kursi, oli küll EÜS-i vilistlane, aga antud perioodi EÜS-i protokollide alusel võib väita, et ta oli EÜS-i enamiku jaoks pigem ebapopulaarne tegelane ja seltsis hinnati rahvusliku demokraatia suurkujudena hoopis Jaan Tõnissoni ning Hans Kruusi – mehi, kelles kehastus opositsiooniline “Tartu vaim” [autori märkus].

64. EÜS-i läbirääkimised 24.9.1936, 3. punkt tegevuskava kohta: E. Roone, E. Suurvälja, H. Tõnissoni, T. Maimi, J. Süti ja I. Tõnissoni sõnavõtud. EAA 1767-1-42.

65. Annist, A. Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus, 23–24.

66. Laaman, E. Meie haritlaskonna väljavaateist, 27.

67. Karjahärm, T. Hans Kruus kaugvaates, 13–17; Eesti elulood. (Eesti entsüklopeedia, 14.) Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2000, 469; Marksoo, A. Nõukogude luureorganitega seotud ajalugu ja allikakriitika. – Ajalooline Ajakiri, 1999, 3/4 (106/107), 126.

68. Marksoo, A. Nõukogude luureorganitega seotud ajalugu ja allikakriitika, 125–126.

69. Eesti elulood, 21, 85, 216, 255, 371, 445, 493, 520.

70. Nt Loorits, O. Nelja sugupõlve saatusetragöödia. – Rmt: Eesti ajaloo põhiprobleemid. (Iseseisvus­laste kirjavara, 11.) Tõrvik, Sweden, 1955, 95, 101, 104–105, 111, 113, 123–124, 127–157.

71. Moora, H. Väljavõtted kirjavahetusest Aliise Moora ja Aarne M. Tallgreniga (1924–1943). – Rmt: Moora, H. Meie rahvuskultuuri küsimusi. (Eesti mõttelugu, 47.) Koost H. Runnel, A. Marksoo. Ilmamaa, Tartu, 2002, 454, 461–462.

72. Nt A. Annist, H. Kruus, O. Loorits ja H. Moora.

81. A. Elango, E. Laaman ja R. Räägo.

82. A. Hellat, A. Piip ja A. Susi.