1. Wingenroth, C. D. Das Jahrhundert der Flüchtlinge. – Außenpolitik, 1959, 10, 8, 491–499.
2. Nuscheler, F. Flucht und Vertreibung – Historische Einordnung und Forschungsstand, statistische Grundlagen und terminologische Probleme. – Rmt: Flüchtlinge und Vertriebene in der westdeutschen Nachkriegsgeschichte. Hrsg. von R. Schulze, R. v. der Brelie-Lewien, H. Grebing. Verlag August Lax, Hildesheim, 1987, 12.
3. Vt Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast migratsiooni makro- ja mikroteooriate valguses. – Acta Historica Tallinnensia, 2008, 13, 105 jj;Kumer-Haukanõmm, K.Eestlaste põgenemine Saksamaale. – Rmt: Eestlaste põgenemine Läände Teise maailmasõja ajal. Toim T. Hallik, K. Kukk, J. Laidla. Korp! Filiae Patriae, Tartu, 2009, 13–53.
4. Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era. Lund University Press, Lund, 1991, 39.
5. Seejuures tuleb siiski meeles pidada, et juriidilistes dokumentides on Rootsi ja ka näiteks Saksamaa poolt okupeeritud Taani saabunuid nimetatud põgenikeks, samas kui Saksamaale ning Austriasse saabunuid DP-deks.
6. Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944. Olion, Tallinn, 2005, 58; vt ka Reinans, A. Rootsi eestlased 1953. aastal. – Akadeemia, 2008, 5, 1028. Rootsi jõudnute arv kõigub erinevates allikates sõltuvalt sellest, kas juurde on arvatud ka lapsed või mitte. Lapsi oli aga läände põgenenute seas umbes 20% (vt Kumer-Haukanõmm, K.Eestlaste põgenemine Saksamaale, 17).
7. Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944, 120, 124, 126; Voitk, E. J. Põgenikelaager. – Rmt: Eesti põgenikud Rootsis sõnas ja pildis 1944–1946. Toim A. Moor, E. Tibbing, H. Vilper, V. Brun. Eestlust jäädvustav toimkond Boråsi Eesti Seltsi juures, Borås, 1945, 19.
8. Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944, 129.
9. Samas, 132 jj.
10. Nt Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide vastused (edaspidi ERM KV) 1005, 135.
13. Raag, R. Läänes elavate eestlaste rahvuslik identiteet ja kultuur 1944–1991. – Rmt: Eesti identiteet ja iseseisvus. Koost A. Bertricau.Avita, Tallinn, 2001, 179.
14. Raag, R. Eesti sõjapõgenike saabumine Ojamaale 1944. aasta sügisel kohaliku ajakirjanduse kajastuses. – Rmt: Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud. Toim K. Kumer-Haukanõmm, T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 72.
15. Siin ja edaspidi tõlge ingliskeelsest tekstist.
16. Okas, I. B., Okas Ainso, S. Memories – A Family’s Journey, 2006, 39–41.
17. Vt Siegel, D. J. Entwicklungspsychologische, interpersonelle und neurobiologische Dimensionen des Gedächtnisses. Ein Überblick. – Rmt: Warum Menschen sich erinnern können. Hrsg. von H. Welzer, H. J. Markowitsch. Klett-Cotta, Stuttgart, 2006, 41.
19. Assmann, A. Wie wahr sind unsere Erinnerungen? – Rmt: Warum Menschen sich erinnern können. Hrsg. von H. Welzer, H. J. Markowitsch. Klett-Cotta, Stuttgart, 2006, 102.
20. Displaced persons,lühendatult DP, sellest on eestlastest põgenike käibekeelde jõudnud “diipiid” laagrite elanike tähistamiseks. DP eestikeelseks vasteks on pakutud “maapagulased” või “sundsiirdlased” (vt Rahi-Tamm, A. Inimkaotused. – Rmt: Valge Raamat Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Toim V. Salo. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2005, 35–36).
21. Bade, K. J., Oltmer, J. Normalfall Migration. Bundeszentrale für politische Bildung, Bonn, 2004, 64.
22. Raag, R. Läänes elavate eestlaste rahvuslik identiteet ja kultuur 1944–1991, 179.
23. Rahi-Tamm, A. Inimkaotused, 35–36.
24. Freund, A.Aufbrüche nach dem Zusammenbruch. Die deutsche Nordamerika-Wanderung nach dem Zweiten Weltkrieg. V&R Uniperss, Göttingen, 2004, 391–392; Bade, K. J., Oltmer, J. Normalfall Migration, 62, 65.
25. Gdynia – sadamalinn Põhja-Poolas, tollal Saksamaa poolt okupeeritud alal. Aastatel 1939–1945 Gotenhafen.
26. Liiv, E. Põhjast lõunasse. Mälestusi ja kommentaare. Kirjastus Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1992, 21.
27. Samas, 29.
28. Samas, 30.
29. Vt Kirss, T. Eessõna. – Rmt: Rändlindude pesad. Koost T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti Õppetool, Tartu, 2006, 11; Kirss, T. Põgenemisteekonnad ja põgenemislood. – Rmt: Rändlindude pesad. Koost T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti Õppetool, Tartu, 2006, 617, 624.
30. Wyman, M. DPs. Europe’s Displaced Persons, 1945–1951. Cornell University Press, Ithaca, 1998, 158.
31. Samas, 107.
32. Nt Liiv, E. Põhjast lõunasse. Mälestusi ja kommentaare, 27.
33. Liiv, E. Põhjast lõunasse. Mälestusi ja kommentaare. Kirjastus Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1992, 45.
34. Bönisch-Brednich, B. Auswandern: Destination Neuseeland; eine ethnographische Migrationsstudie. Mana-Verlag, Berlin, 2002, 335.
35. Wyman, M. DPs. Europe’s Displaced Persons, 1945–1951, 168.
36. Mettus, V. Soovimata külalised. Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund, 1971, 229.
37. Eesti Rahva Muuseumi Etnograafiline arhiiv (EA) 263, 242.
38. Freund, A.Aufbrüche nach dem Zusammenbruch. Die deutsche Nordamerika-Wanderung nach dem Zweiten Weltkrieg, 391–392; Bade, K. J., Oltmer, J. Normalfall Migration, 65; Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era, 67; vt ka Jürjo, I. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Umara, Tallinn, 1996, 7–8.
39. Jacobmeyer, W. Vom Zwangsarbeit zum Heimatlosen Ausländer. Die Displaced Persons in Westdeutschland 1945–1951. Vandenhoeck und Ruprecht, Göttingen, 1985, 79 jj.
40. Samas, 79–82; Wyman, M. DPs. Europe’s Displaced Persons, 1945–1951, 62–63.
41. Linn Lõuna-Tiroolis.
42. Vt Jürjo, I. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal.
43. Mettus, V. Soovimata külalised. Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist, 234.
44. Vt Jürjo, I. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal, 7.
45. Okas, I. B., Okas Ainso, S. Memories – A Family’s Journey, 44.
46. Samas, 47–49.
47. Kumer-Haukanõmm, K. Eestlaste Teisest maailmasõjast tingitud põgenemine läände. – Rmt: Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud. Toim K. Kumer-Haukanõmm, T. Rosenberg, T. Tammaru. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2006, 24–25.
48. Okas, I. B., Okas Ainso, S. Memories – A Family’s Jorney, 51.
49. Alkoholismi vohamise kohta laagrites vt Wyman, M. DPs. Europe’s Displaced Persons, 1945–1951, 108.
50. Vt Cohon, J. D. Psychological adaptation and dysfunction among refugees. – International Migration Review, 1981, 15, 1/2, 257.
51. Loorits, O. Pagulaskodude kasvatusmuresid. Tõrvik, Vadstena, 1953, 87.
52. Stein, B. N. The refugee experience: defining the parameters of a field of study. – International Migration Review, 1981, 15, 1/2, 325; Wyman, M. DPs. Europe’s Displaced Persons, 1945–1951, 107.
54. Vt Brun, C. Reterritorializing the relationship between people and place in refugee studies. – Geografiska Annaler, 2001, 83 B (1), 15, 18.
55. Vt Jürgenson, A. Siberiga seotud. Eestlased teisel pool Uuraleid. Argo, Tallinn, 2006, 106.
56. Vt Jürgenson, A. Vabatahtliku ja sunniviisilise migratsiooni dihhotoomiast migratsiooni makro- ja mikroteooriate valguses.
57. Richmond, A. H. Sociological theories of international migration: the case of refugees. – Current Sociology, 1988, 36, 2, 17; Lucassen, J., Lucassen, L. Migration, migration history, history: old paradigms and new perspectives. – Rmt: Migration, Migration History, History. Toim J. Lucassen, L. Lucassen.Peter Lang, Bern, 1997, 16.
58. Vt Jürgenson, A. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. TPÜ Kirjastus, Tallinn, 2002, 26 jj.
59. Op. cit. Rändlindude pesad. Koost T. Kirss. Eesti Kirjandusmuuseum, Toronto Ülikooli Eesti Õppetool, Tartu, 2006, 67.
60. Kool, F. DP Kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951. Eesti Arhiiv Ühendriikides, Lakewood, New Jersey, 1999, 5.
63. Mettus, V. Soovimata külalised. Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist, 230.
64. Freund, A.Aufbrüche nach dem Zusammenbruch. Die deutsche Nordamerika-Wanderung nach dem Zweiten Weltkrieg, 16.
65. Vt Stein, B. N. The refugee experience: defining the parameters of a field of study, 324.
67. Vt Freund, A.Aufbrüche nach dem Zusammenbruch. Die deutsche Nordamerika-Wanderung nach dem Zweiten Weltkrieg, 16, 19.
68. IRO hooldusalusest 719 588 isikust olid 310 000 poolakad, 155 000 baltlased, 100 000 ukrainlased ja 30 000 jugoslaavlased. 25% neist kõigist põgenikest olid muuseas juudid (peamiselt Poolast) (Sonnewald, K.-H. Einführung. – Rmt: Satzung der Internationalen Flüchtlingsorganisation (IRO). Wolfgang Metzner Verlag, Frankfurt am Main, 1951, 6–7).
69. Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era, 40.
70. Jacobmeyer, W. Vom Zwangsarbeit zum Heimatlosen Ausländer. Die Displaced Persons in Westdeutschland 1945–1951, 168.
71. Wyman, M. DPs. Europe’s Displaced Persons, 1945–1951, 179.
72. Idabloki riigid süüdistasid lääneriike koguni selles, et need kasutavad põgenikelaagreid orjaturuna (Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era, 189).
73. Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era, 193.
74. Jacobmeyer, W. Vom Zwangsarbeit zum Heimatlosen Ausländer. Die Displaced Persons in Westdeutschland 1945–1951, 169–171.
75. Sonnewald, K.-H. Einführung, 7; Madise, J. Emigratsioon Saksamaalt. – Rmt: Eesti saatusaastad, IV (1945–1960). Poliitilised põgenikud. Toim R. Maasing jt. EMP, Stockholm, 1966, 179; Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era, 186.
76. Madise, J. Emigratsioon Saksamaalt, 186.
77. Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era, 191.
78. Laantee, K. Lootus vabaduse taevavõlvi ülalhoidjana: kõnesid ja kirjutisi vabaduse, inimõiguste, iseseisvuse, rahvuslikel ja rahvusvaheliste suhete teemadel ajadokumentidena aastatest 1948–1994. Greif, Tartu, 1994, 138. Sellest, et Argentina oli DP-de seas populaarne, annavad tunnistust 1950. aasta veebruaris Austrias viibinud 1908 DP seas läbi viidud küsitluse tulemused: USA, Austraalia ja Kanada järel oli Argentina atraktiivsuselt neljandal kohal (vt Salomon, K. Refugees in the Cold War. Toward a New International Refugee Regime in the Early Postwar Era, 199).
79. Suurbritanniast sai Lääne-Euroopa suurim, samas ka esimene pagulasi vastu võtnud riik. Pagulaste vastuvõtmist alustati enim täitmist vajavatele töökohtadele. 1946. aasta sügisel algas esimene aktsioon – Balti Luiged –, mille raames kutsuti Saksamaa Briti tsoonist balti päritolu
21–40-aastasi vallalisi naisi Suurbritannia haiglatesse õdedena tööle. Balti Luikede aktsiooni käigus sattus Inglismaale ligikaudu 2500 naist, neist 700 eestlannat (Kumer-Haukanõmm, K. Eestlaste Teisest maailmasõjast tingitud põgenemine läände, 29–30).
80. Okas, I. B., Okas Ainso, S. Memories – A Family’s Jorney, 56.
82. IRO likvideeriti 1. jaanuaril 1951 ja asendati UNHCR-iga (United Nations High Commissioner for Refugees). Selle ülesanne oli põgenike rahvusvaheline kaitse ja nende probleemide pikaajaliste lahenduste väljatöötamine (Blumenwitz, D. (hrsg.). Flucht und Vertreibung. Carl Heymanns Verlag, Köln, 1987, 64).
83. Freund, A.Aufbrüche nach dem Zusammenbruch. Die deutsche Nordamerika-Wanderung nach dem Zweiten Weltkrieg, 391–392; Bade, K. J., Oltmer, J. Normalfall Migration, 65; Jacobmeyer, W. Vom Zwangsarbeit zum Heimatlosen Ausländer. Die Displaced Persons in Westdeutschland 1945–1951, 176.
84. Rahi-Tamm, A. Inimkaotused, 35–36.
85. Saksa nn idaaladelt (Tšehhis, Poolas, Rumeenias) sõja järel lahkuma sunnitud etnilised sakslased.
86. Andræ, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944, 156 jj; vt ka Raag, R. Läänes elavate eestlaste rahvuslik identiteet ja kultuur 1944–1991, 179.
87. ERM KV 1005, 143, 147.
88. Samas, 147.
89. Schneider, A. Futures Lost: Nostalgia and Identity among Italian Immigrants in Argentina. Lang, Oxford, 2000, 62.
91. Reinans, A. Rootsi eestlased 1953. aastal, 1032.
92. Vt Kirss, T. Põgenemisteekonnad ja põgenemislood, 2006, 639–640.
93. Peab silmas 1920. aastatel Argentinasse uut elu rajama sõitnuid, kelle kohta oli Eesti ajakirjanduses enne sõda ilmunud hulgaliselt kriitilisi kirjutisi.
94. Hisp k primo – nõbu.
