1. Koosoleku asutamise protokoll asub Tartu Ülikooli Raamatukogu arhiivis; Eesti Teaduslik Selts Rootsis (ETSR), f 176, s 1; lühike ülevaade ETSR-i tegevusest: Anderson, A. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis tegevusest. – Rmt: Eesti teadlased paguluses. Koost V. Mägi, A. Valmas. Tallinna Ülikool, Tallinn, 2009, 11–16. Siinjuures soovin tänada abi eest Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda ning Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskust.
2. Kivimäe, J., Rosenberg, T. Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest (1920–1941). (Tartu Ülikooli ajalooküsimusi, XVI.) Tartu, 1985, 134–143; Tamul, S. Tartu Ülikooli välissuunitlusega akadeemilistest ühendustest ja nende sulgemisest 1940.–1941. a. (Tartu Ülikooli ajalooküsimusi, XXVII.) Tartu, 1993, 65–70.
3. Blumfeldt, E. Introduction: The University of Tartu, an historical survey. – Rmt: Apophoreta Tartuensia: pühendusteos Eesti vabariigi Tartu ülikoolile tema avamise (1. detsember 1919) kolmekümnendaks mälestuspäevaks paguluses viibivate õppejõudude ja kasvandikkude poolt. Toim J. Olvet-Jensen. ETSR, 1949, xvi.
4. Seda põgenemist võiks võrrelda Eestist Nõukogude Liidu tagalasse evakueerumisega 1941. aasta juulis ja augustis. Hans Kruusi järgi: “Tartu ülikooli isikulisest koosseisust, nii õppejõudude kui üliõpilaste osas, evakueerus Nõukogude tagalasse üsna väikesearvuline kontingent” (Kruus, H. Alma Materi uuestisünnipäevilt. – Rmt: Mälestusi Tartu Ülikoolist. Koost S. Issakov, H. Palamets. Olion, Tallinn, 1992, 420; Kruus, H. Alma Materi uuestisünnipäevilt. Mälestusi Tartu Riiklikust Ülikoolist. – Looming, 1968, 1, 112–118).
5. Andrea, C. G. Rootsi ja suur põgenemine Eestist 1943–1944. Olion, Tallinn, 2005, 78–81.
6. Järvesoo, E. (toim). Balti Ülikool Saksamaal, 1945–1949. Balti Ülikooli Eesti Selts, Toronto, 1991.
7. Annales Societatis Litterarum Estonicae in America, I. 1951–1954. Estonian Learned Society in America, New York, 60.
8. ETSR, f 176, s 68.
9. G. Ränga seletusest 1947.–1948. aastal nähtub vajadus õigustada oma valikut. Oma memuaarides, mis ilmusid 40 aastat hiljem, kirjeldab Ränk arreteerimist nõukogude ajal 1941. aasta juulis. Tegelikult tal suurt valikut polnud (Ränk, G. Laiemasse maailma. Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1988, 96–110).
10. Kettunen, L. Tartust ja sealsest ülikoolist. – Rmt: Mälestusi Tartu Ülikoolist. Tõlk H. Heinsoo. Olion, Tallinn, 1992, 230–251; Niinivaara, E. Tartu Ülikoolis. – Rmt: Mälestusi Tartu Ülikoolist. Tõlk H. Heinsoo. Olion, Tallinn, 1992, 251–261.
11. Annales, I. 1945–1949. ETSR, 121.
12. Arvud on võetud ETSR-i aastaraamatutest.
13. Eelarved ETSR-i protokollides on üksikasjalikumad kui need, mis trükiti aastaraamatutes.
14. Juhatuskoosoleku 28. märtsi 1955. aasta protokoll. ETSR, f 176, s 9.
15. Annales, III. 1955–1959. ETSR, 145; 1976. aastal oli raamatukogus 9000 raamatut.
16. Loorits, O. Eesti ajaloo põhiprobleemid. Tõrvik, Stockholm, 1955.
17. Ibid., 87–157.
18. Ibid., 131–132.
19. Künnapas, T. (toim). Eesti teadlased väljaspool kodumaad. Biograafiline teatmik. Eesti Teaduslik Instituut, Stockholm, 1984.
20. Enamiku protokolle kirjutas kauaaegne sekretär Jakob Koit.
21. Loengute nimekiri trükiti aastaraamatutes.
22. Esimeses Svio-Estonicas, mis ilmus pärast sõda, on artikleid, mille autoriteks on A. Soom, E. Uustalu, J. Koit ja I. Talve. Selleaegsed Välis-Eesti kirjastused Rootsis: Valmas, A. Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000, I, II. Tallinna Ülikool, Tallinn, 2003.
23. Nende tööde nimekiri trükiti aastaraamatutes.
24. 8. oktoobri 1953. aasta koosoleku protokolli kirjutas abisekretär J. Koit. ETSR, f 176, s 62.
25. G. Ränga aruanne seltsi juhatuskoosolekule (25. septembril 1958) balti ajaloolaste kokkutulekust 1958. aastal Göttingenis. ETSR, f 176, s 9; Pistohlkors, G. v. Põlvkonnad baltisaksa ajalookirjutuses aastail 1919–2009. – Tuna, 2010, 2, 34–47.
26. R. Indreko kirjutatud aruanne: Annales, II. 1950–1954. ETSR, 134–135.
27. Ajaloobibliograafiad: Ränk, A. (koost). A Bibliography of Works Published by Estonian Historians in Exile, 1945–1969. Institutum Litteratum Estonicum, Stockholm, 1969; Mäelo, M. (koost). A Bibliography of Works Published by Estonian Scholars in Exile: History. Institutum Litteratum Estonicum, Stockholm, 1985.
28. 30. novembri 1956. aasta protokoll. ETSR, f 176, s 63.
29. 1. detsembri 1961. aasta protokoll. ETSR, f 176, s 63.
30. 22. aprilli 1965. aasta ettekande (Künnapas, T. Tartu ülikool tänapäeval) protokoll. ETSR, f 176, s 64. Hiljem kontakteerus ETSR F. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riikliku Raamatukoguga Eestis; 27. veebruari 1973. aasta protokoll. ETSR, f 176, s 11.
31. Vihalemm, P. Eesti kondanlus imperialistide teenistuses (1917–1920). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1960.
32. ETSR-i kauaaegne esimees E. Blumfeldt rõhutas: “Meil on vaja uusi liikmeid, eriti neid, kes on valinud teadusliku karjääri.” ETSR, f 176, s 11.
33. Loorits, O. Eesti ajaloo põhiprobleemid, 176–191.
34. Positiivse hinnangu annavad Rebas, H. Historiograafilisi aspekte Rootsi aja kohta Baltikumis (1561–1721). (Annales, X.) ETSR, 44–78; Undusk, J. Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel. – Tuna, 2007, 1, 4–26. Mälestusartiklid: Koit, J. Arnold Soom. (ETSR-i aastaraamat, VIII.) ETSR, 167–69; Pütsep, E. Armin Tuulse. (ETSR-i aastaraamat, VIII.) ETSR, 171–75; Koit, J. Evald Blumfeldt. (ETSR-i aastaraamat, IX.) ETSR, 218–222; Papp, D., Hillermaa, R. Gustav Ränk. (ETSR-i aastaraamat, XII.) ETSR, 303–329.
