headerpos: 9515
 
 
 

Acta Historica Tallinnensia

ISSN 1736-7476 (electronic)  ISSN 1406-2925 (print) 

Published since 1997

Acta Historica Tallinnensia

ISSN 1736-7476 (electronic)  ISSN 1406-2925 (print) 

Published since 1997
Publisher
Ajakirjast
» Ajalugu
» Toimetuskolleegium
Autorile
» Autorijuhend
» Instructions to Authors
Retsensendile
» Retsenseerimise vorm
» Review Form
Tellimine
Kontakt
Ilmunud numbrid
» 2012
» 2011
» 2010
» 2009
» 2008
» 2007
Vol. 11/ 1
» Varem ilmunud
» Back issues (full texts)
  in Google
Kirjastus
» Teised ajakirjad
» Töötajad

FACED WITH AN ALTERNATIVE. A failed submarine deal; 80–95
(Full article in PDF format)  


Authors

Magnus ILMJÄRV

Abstract

In the 1930s it was decided to modernize the navy of Estonia. Its two largest warships were sold, and two modern submarines were ordered from England in 1934. The keels of the two similar submarines were laid down in May 1935 in England by Vickers-Armstrong. On July 1936 they were named “Kalev” and “Lembit” and launched shortly thereafter. Already on November 22, one month after the Red Army units had occupied their bases in Estonia, Germany had expressed its interest in obtaining the two Estonian submarines. On July 6 1940 Germany terminated the negotiations regarding the purchase of the Estonian submarines.

 Resümee.

1939. aastal oli Eesti Vabariigil 17 sõjalaeva, nende seas ka kaks allveelaeva Kalev ja Lembit, mille tegevus ning saatus on jätkuvalt huvi pakkunud. 60 aastat tagasi vette lastud laevu võib täie õigusega “rahvuslikuks uhkuseks” nimetada. Eesti soovi vastu ehitada kaks allveelaeva tundsid huvi kolmteist firmat seitsmest riigist. Otsuse tegemisel said määravaks tehnilised, poliitilised ja majanduslikud aspektid. 12. detsembril 1934 sõlmis Eesti riik Briti firmaga Vickers & Armstrongs Ltd lepingu kahe allveelaeva ehitamiseks.

Allveelaevad pidid koostöös Soome allveelaevade ja rannikupatareidega kaitsma Soome lahte ning sulgema Nõukogude laevastiku väljapääsu Läänemerele, kuni abi mingist sõbralikust riigist kohale jõuab. 1930. aastate teisel poolel nähti abistaja­riigina Saksamaad. Ehkki Eesti allveelaevadest on piisavalt kirjutatud, leidub nende ajaloos siiski episood, mis väärib käsitlemist.

Nõukogude Liiduga sõlmitud vastastikuse abistamise lepingud muutsid Balti riigid idanaabri protektoraadiks. Kuu aega pärast Punaarmee asumist baasidesse Eestis, 22. novembril 1939, koostas OKM-i Allveelaevade Grupp (Seekriegs­leitung Amtsgruppe U-Bootswesen) ülemjuhatusele memorandumi, milles leiti, et Saksa allveelaevastiku ülesehitamine nõuab lisaks sõjas kasutatavatele allvee­laevadele ka õppeallveelaevu, mida Saksa tööstus pole suuteline ehitama. Allvee­laevade Grupp tegi ettepaneku osta allveelaevad Eestist või Lätist. Millegipärast jäädi peatuma ainult Eesti allveelaevadel. Kas oli põhjuseks see, et Eestit peeti Berliinis kolmest Balti riigist kõige Saksa-sõbralikumaks, või olid juba 20. aas­tatel Prantsusmaal ehitatud Läti allveelaevad Ronis ja Spidola sakslaste arvates sobimatud, jääb selgusetuks. Ühe momendina märgivad sakslased Inglismaal ehi­tatud Eesti allveelaevade modernsust.

Allveelaevade Grupp pöördus selles küsimuses välisminister Ribbentropi poole. Juba 22. novembril sai Saksa Tallinna saadik Hans Frohwein šifreeritud tele­grammi. Selles teatati, et Saksa merevägi kaalub võimalust osta mõlemad Eesti allveelaevad. Saadik pidi andma Saksa Helsingi mereväeatašeele admiral Reimar von Boninile, kes oli akrediteeritud ka Eestisse ja Lätisse, ülesande ettevaatlikult pinda sondeerida.

23. veebruaril 1940 toimus Berliinis koosolek, millel osalesid Hitler, sõja­laevastiku ülemjuhataja suuradmiral Erich Raeder, OKW staabiülem kindral Wilhelm Keitel ja OKW operatiivosakonna ülem kindralmajor Alfred Jodl. Mere­sõda puudutavate küsimuste kõrval oli üheks aruteluobjektiks ka Eesti allvee­laevade ostmine. Leiti, et Eesti võiks ise saavutada kokkuleppe Venemaaga ja pakkuda allveelaevu oma initsiatiivil. Hitler ise nõustus sellega. Kõnelusi laevade ostmiseks soovitati pidada Eesti välisministeeriumist mööda minnes. 23. aprillil kirjutatud ettekandes tõdes mereväeatašee Bonin, et Eesti ametiisikud ei taha laevade müügist kuulda, et rahvusliku uhkuse seisukohast on laevade müük või­matu, sest laevad on ehitatud valdavalt rahva raha eest, et rahvas osales korjandu­ses ja võttis laevu vastu suure pidulikkusega.

Veel 1940. aasta juuni algul leidis Allveelaevade Grupp, et mereväeatašee peab läbirääkimisi jätkama. Taas soovitati, et Eesti valitsus peaks näitama laevade müügil initsiatiivi ja et venelasi tuleb asjast informeerida. Seejuures rõhutati Nõu­kogude Liidu informeerimise vajadust. Veel mõned päevad enne Balti riikidele esitatud ultimaatumit loodeti Berliinis, et laevade ostmine õnnestub. 12. juunil adresseeris OKM Allveelaevade Grupile ja Helsingi mereväeatašeele uue kirja. Selles korrati taas, et Hitleri nõusolek kahe Eesti allveelaeva ostmiseks on seotud sellega, et Eesti peaks ise Saksamaale pakkumise tegema ja müük peaks toimuma Nõukogude Liidu teadmisel.

16. juunil 1940 andis Nõukogude valitsus Eestile ultimaatumi, millele järgnes maa okupeerimine päev hiljem. See kõik tõi olulise pöörde laevade ostmise kavat­susse. Edasised sündmused Baltikumis näitasid sakslastele ilmselt tehingu lootu­setust. 5. juulil tõdeti OKM-i Allveelaevade Grupile, mereväeatašeele ja OKW välisosakonnale saadetud kirjas, et Hitler oli seadnud peamiseks tingimuseks Eesti valitsuse poolse initsiatiivi, kuid et seoses uue poliitilise olukorraga on mõttetu seda Eestilt oodata.

Hitleri Saksamaa soovis laevu osta seepärast, et tegemist oli moodsate lae­vadega. Väljaõpe Inglismaal ehitatud laevadel andnuks ilmselt saksa meremeestele täiendavaid kogemusi. Vastase allveelaevade tundmine andnuks aga käimasolevas meresõjas teatud eelise.

Allveelaevade müügi puhul soovis üks osa Eesti valitsusest tulla vastu Saksa­maale – riigile, kellest usuti, et ainult tema suudab oma mõju ja jõuga Eesti lõp­liku okupeerimise ning bolševiseerimise ära hoida. Kartus avaliku arvamuse, ühe osa sõjaväelaste ja ilmselt ka Nõukogude Liidu reaktsiooni ees ning maa okupee­rimine Nõukogude Liidu poolt olid põhjused, miks allveelaevade Saksamaale mahamüümine ei õnnestunud.



References

1. Shef der Marineleitung to the Auswärtiges Amt , August 22 , 1933; Reinebeck’s report , May 12 , 1934.US National Archives II College Park , Maryland (NA II) RG-242 T-120 R-3883 , K076705; K076740–K076742. About the Ingeneurskantoon voor Scheepsbow see Forsén , B. , Forsén , A. Saksan ja Suomen salainen sukellusveneyhteistyö. WSOY , Porvoo , 1999 , 11.

2.SeeЗолотарев В. А. , Козлов И. А. Три столетия Российского флота 1914–1941. Полигон , Москва , 2004 , 175–178.

3. Sammet , J. Eesti allveelaevade saamisloost. Allveelaev ajaloomälestisena. (Eesti Meremuuseumi Toimetised , 2.) Teaduste Akadeemia Kirjastus , Tallinn , 2001 , 8.

4. Estonian Parliament.
5.Sammet , J. Eesti allveelaevade saamisloost , 9.
6. Ibid. , 13.
7. Ibid.

8. Head , B. D. Eesti allveelaevade areng 1919–1939. Allveelaev ajaloomälestisena. (Eesti Mere­muuseumi Toimetised , 2.) Teaduste Akadeemia Kirjastus , Tallinn , 2001 , 31.

9. Leskinen , J. Vaiettu Suomen silta. Suomen ja Viron salainen sotilaallinen yhteistoiminta Neuvostliiton varalta vuosina 1930–1939. Suomen Historiallinen Seura , Helsinki , 1997 , 193–195 , 199.

10. Frohwein’s report July 5 , 1938. Documents on German Foreign Policy 1918–1945. Series D (1937–1945). Vol. V. Poland , The Balkans , Latin America , The Smaller Powers 1937–1939. Washington , D. C. , 1953 , 460–462.

11. Gunton , M. Submarines at War. A History of Undersea Warfare from the American Revolution to the Cold War. Carol & Graf Publishers , New York , 2003 , 41.

12. Oberkommando der Kriegsmarine.

13. Headquarters of U-boat Division.

14. Memorandum by Seekriegsleitung Amtsgruppe U-Bootswesen 22.11.1939. NA II RG-242 T-1022 R-2917.

15. See Bonin’s report , June 20 , 1940. NA II RG-242 T-1022 R-2917 , PG4888NID.

16. See Telegram by Frohwein , October 13 , 1939. NA II RG-242 T-120 R-279 , 214510.
17. Ibid.

18. NA II RG-242 T-120 R-279 , 214600.

19. Bonin’s report , June 20 , 1940. NA II RG-242 T-1022 R-2917 , PG4888NID.

20. Oberkommando der Wehrmacht.

21. Fuehrer Conferences on Naval Affairs , 1939–1945. Foreword by Jak P. Mallmann Showell. Stackpole Boom , Pennsylvania , 2005 , 82.

22. OKM to Auswärtiges Amt 28.2.1939. NA II RG-242 T-1022 R-2917.

23. Memorandum by Seegriegsleitung Amtsgruppe U-Bootswesen 30.3.1940. NA II RG-242 T-1022 R-1982.

24. NA II RG-242 T-1022 R-1982.

25. Bonin’s report , April 23 , 1940. NA II RG-242 T-1022 R-1982 , 33686.

26. Bonin’s war diary , May 1940. NA II RG-242 T-1022 R-4089 , PG4875.

27. NA II RG-242 T-1022 R-1982.

28. Ibid.

29. Telegram by Frohwein , April 29 , 1940. NA II RG-242 T-120 R-1171 , 474739.

30. Message from Gallienne , May 22 , 1939. Public Record Office , London (PRO FO) 371/23603 ,
N 2900/177/59.

31.Admirality to Foreign Office (Visit of two Estonian submarines to Kiel) , June 9 , 1939. PRO FO 371/23603 , N 2900/177/59.

32. Gallienne to Collier , June 28 , 1939. PRO FO 371/23603 , N 3216/177/59.

33.Originally from the Ukraine , the Russian emigrant Bondarenko arrived in Estonia in 1936. He had lived for a time in Paris and had been associated with the internationally known arms merchant Sir Basil Zacharoff.

34. See Kromel’s protocol of the cross-examination , September 29–October 4 , 1940. Eesti Riigi­arhiivi Filiaal (ERAF) , f 130 , n 3802 , s 2 , l 85.

35. Nõmm , T. Eesti sõjapüssid 1918–1940. (Laidoneri Muuseumi aastaraamat , 5.) Tallinn , 2005 , 46.

36. See Päevaleht , 1937 , December 9.

37. See Estonian Foreign Ministry to the Estonian Maritime Board , October 19 , 1937. Eesti Riigi­arhiiv (ERA) , f 957 , n 14 , s 456 , l 2.

38. Estonian Foreign Ministry to Linde , November 18 , 1937; Estonian Foreign Ministry to envoy in London , December 9 , 1937. ERA , f 957 , n 14 , s 456 , l 28 , l 34–34p.

39. Memorandum by Seekriegsleitung Amtsgruppe U-Bootswesen 7.6.1940. NA II RG-242 T-1022 R-2917 , PG488-NID.

40. NA II RG-242 T-1022 R-1982.
41. Ibid.

42. NA II RG-242 T-1022 R-1982.

43. Bonin’s war diary , June 1940. NA II RG-242 T-1022 R-4089 , PG4875NID.

44. NA II RG-242 T-1022 R-1982.
45. Ibid.

46. About the Memorandum by Funk see Memorandum by Woermann , July 11 , 1940. NA II RG-242 T-120 R-375 , 23026.

47. Beria to Timoshenko , July 11 , 1940. Library of Congress , Washington , D. C. (LC) , Volkogonov , 16/37.

48.Российский государственный архив Военно-морского флота , Санкт-Петербург (РГАВМФ) , P-1678-1-135 , 134–135.

49. Петров П. В. Военно-морские силы Эстонии (1918–1940). – Таифун. Военно-технический алманах , 2003 , 1 , 42.

50. Oberkommando der Kriegsmarine.

51. Oberkommando der Wehrmacht.
 
Back
Current Issue: Vol.18/1, 2012




Ilmumise aeg:
Nr. 1: 20. detsember