In summer 2005 a complete and well preserved recorder was unearthed during archaeological excavations in the centre of Tartu in a latrine dated to the 14th century. The instrument is nearly cylindrical and is made of maple. Tartu recorder belongs to three oldest surviving medieval recorders. We are thus dealing with an extremely rare find and as yet the Tartu recorder is the best survived medieval recorder ever found.
Resümee.
2005. aasta suvel leiti Tartu kesklinnast arheoloogilistel väljakaevamistel 14. sajandiga dateeritud käimla lampkastist terviklikult säilinud plokkflööt. Pill on peaaegu silindrilise kujuga ja treitud ühes tükis harilikust vahtrast. Tartu plokkflööt kuulub kolme kõige vanema säilinud keskaegse plokkflöödi hulka. Tegemist on seega üliharuldase leiuga ja teadaolevalt on Tartu plokkflööt ka kõige paremini säilinud keskaegseks plokkflöödiks.
Baumgartner, E. & Krueger, I. 1988. Phönix aus Sand und Asche. Glas des Mittelalters. Klinkhardt & Biermann, München.
Bernotas, R. 2008. Dendrochronological dating of medieval latrines from Tartu. – EJA. In print.
Bronk Ramsey, C. 2005. OxCal (computer program). Version 3.10. www.rlaha.ox.ac.uk/oxcal/oxcal.htm
Haggrén, G. 2003. Sirpaleita Hansan kultuuripiiristä. Keskiaikaiset lasiastialöydöt. – Kaupunkia pintaa syvemmältä. Arkeologisia näkokulmia Turun historiaan. Ed. L. Seppänen. (Archaeologia Medii Aevi Finlandiae, IX.) Turku, 231–240.
Haggrén, G. 2005. Lasiastiat keskiajan ja renessanssin Suomessa. – SKAS, 4, 41–53.
Hakelberg, D. 1994. Eine mittelalterliche Blockflöte aus Göttingen. Mit eine einleitenden Beitrag von Betty Arndt. (Göttinger Jahrbuch, hrsg. vom Geschichtsverein für Göttingen und Umgebung e.V., Bd. 42, 95–102.)
Hakelberg, D. 1995. Some recent archaeo-organological finds in Germany. – Galpin Society Journal, 48, 3–12.
doi:10.2307/842799
Lander, N. S. 2006. A memento: the medieval recorder.
http://www.recorderhomepage.net/medieval.html (22.03.2006).
Popławska, D. 2004. Flet prosty i fujarka: nowe odkrycia arheomuzykologii Elblaga. – Archeologia et Historia Urbana. Eds R. Czaja, G. Nawrolska, M. Rębkowski & J. Tandecki. Elbląg, 483–488.
Reimer, P. J., Baillie, M. G. L., Bard, E., Bayliss, A. & Beck, J. W. 2004. IntCal04 terrestrial radiocarbon age calibration, 0–26 cal kyr BP. – Radiocarbon, 46: 3, 1029–1058.
Reiners, H. 1997. Reflections on a reconstruction of the 14th century Göttingen recorder. – The Galpin Society Journal, 50, 31–42.
doi:10.2307/842562
Rowland-Jones, A. 1996. La flauta de pico en el arte catalán. 1a Parte. Alrededor de 1400: la invención de la flauta de pico. – Revista de Flauta de Pico, 6, 15–20.
Russow, E. 2006. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. Tallinn.
Scheidemantel, D. 2005. Waldenburger Steinzeug des Spätmittelalters und der frühen Neuzeit. Forschungen zur Typologie, Chronologie und Technologie. – Waldenburger Steinzeug. Archäologie und Naturwissenschaften. Eds D. Scheidemantel & T. Schifer. (Veröffentlichungen des Landesamtes für Archäologie mit Landesmuseum für Vorgeschichte, 44.) Dresden, 8–286.
Stephan, H.-G. 1981. Coppengrave. Studien zur Töpferei des 13.–19. Jahrhunderts in Nordwestdeutschland. (Materialhefte zur Ur- und Frühgeschichte Niedersachsens, 17.) Hildesheim.
Tvauri, A. 2000. Loode-Vene päritolu slaavi keraamika Eestis 11.–16. sajandil. – EAA, 4: 2, 91–119.
Tvauri, A. 2007. Aruanne arheoloogilistest päästekaevamistest Tartus Ülikooli 15 hoovis 2007. aastal. Manuscript in National Heritage Board.
Tvauri, A. & Bernotas, R. 2005. Aruanne arheoloogilistest proovikaevamistest Tartus Ülikooli 15 hoovis 2005. aastal. Manuscript in National Heritage Board.
Tvauri, A. & Bernotas, R. 2006. Archaeological investigations carried out by the University of Tartu in 2005. – AVE, 2005, 101–110.
Weber, R. 1976. Recorder finds from the Middle Ages, and results of their reconstruction. – Galpin Society Journal, 24, 35–41.
doi:10.2307/841858
Кильдюшевский В. И. 2002. Керамика Пскова XII–XVII вв. – Ладога и ее соседи в эпоху средневековья. Ed. E. N. Nosov. Российская академия наук, Институт истории материальной культуры. Санкт-Петербург, 5–33.
Колчин Б. А. 1982. Хронология Новгородских древностей. – Новгородский сборник. 50 лет раскопок Новгорода. Eds B. A. Kolchin & V. L. Yanin. Наука, Москва, 156–177.
